Võtmeteemad
- Abieluvõrdsuse kehtestamise ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega toimus kauaoodatud ja märkimisväärne edasiminek LGBT+ inimeste õiguste tagamise ja perekondade kaitstuse suunas.
Abieluvõrdsuse positiivset mõju LGBT+ inimestele ja ühiskonnas levivate hoiakute paranemisele ei tasu alahinnata, kuid edasised arengud LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste tagamiseks peavad olema järjepidevad. - LGBT+ inimeste vastu suunatud vägivald on viimaste aastate jooksul murettekitavalt kasvanud. Selgelt joonistub ka välja põhjus-tagajärg seos vaenukõne ning kasvanud LGBT+ inimeste vastaste vägivaldsete kuritegude ja enesetappude arvu vahel.
- Soo ülemineku protsess Eestis vajab juba aastaid põhimõttelist muutust – soo tunnustamine ja soolist üleminekut toetavad tervishoiuteenused on seadusandluses raamistatud raskesti mõistetava, keeruliselt ligipääsetava ja diagnoosikeskse protsessina ega põhine enesemääratlusel.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengud
2023. aasta Riigikogu valimiste tulemusel moodustati üle pika aja valitsus, mis lubas koalitsioonileppes[1] LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste edendamise vaates arenguid, mida on oodatud pea viimase dekaadi jooksul. Leppes lubati kehtestada abieluvõrdsus, võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid, ühtlustada LGBT+ inimeste kaitset diskrimineerimise eest, muuta vaenu õhutamine karistatavaks ning sätestada kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil raskendavaks asjaoluks karistuse määramisel. Niivõrd märgilised ja ambitsioonikad otsused kanti koalitsioonileppesse esimest korda ning lubaduste täitmisel saavad need suureks sammuks LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste edendamisel.
2023. aasta septembris koostas Euroopa Nõukogu vaenukõne ja -kuritegude teemal teise temaatilise rakendamise aruande[2], mis keskendub seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste (SOGIESC) kaitsele. Aruanne annab komplekssed soovitused, millele liikmesriigid peaksid vaenu tunnustega kuritegude defineerimisel ja menetlemisel tähelepanu pöörama.
Muuhulgas sisaldab aruanne soovitusi lisada seadusandlusesse ja poliitikatesse vaenu eest kaitstavate tunnuste hulka selgelt väljendatud loeteluna seksuaalse sättumuse, soolise eneseväljenduse ja sootunnused ning vaenukuritegusid käsitlevate seaduste sätete defineerimisel veenduda, et need tõesti on rakendatavad. Seadusandjal ja menetlejal on oluline anda ühiskonnale signaal, et SOGIESC kaitstavate tunnuste vastu toimepandud kuriteod on karistatavad. Tegu on kasulike juhistega, mida tuleks Riigikogus vaenukõne ja vaenumotiiviga kuritegude eelnõu[3] menetlemisel arvesse võtta.
Seadusandlikud arengud
20. juunil 2023 võttis Riigikogu vastu (valitsuse usaldusküsimusega seotud hääletusel) märgilise ja ajaloolise otsuse[4], mis kehtestab Eestis abieluvõrdsuse ja võimaldab sõlmida abielu kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samas seadusepaketis[5] võeti vastu ka kooseluseaduse rakendusaktid, mis ootasid vastuvõtmist juba üheksa aastat tagasi ning võimaldavad seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi nüüd täies mahus realiseerida.
Riigikogu otsust toetab ka ühiskonna üldine hoiak – esimest korda toetab abieluvõrdsust üle poole Eesti elanikest[6] ning võrreldes eelnevate uuringutega on viimaste aastate jooksul abieluvõrdsuse toetajate osakaal pea kahekordistunud. Abieluvõrdsus ja täies mahus rakendatav kooseluseadus annavad riigipoolse kaitse kõikidele perekondadele.
Pereelu puudutavat käsitles ka Euroopa Komisjon, esitades 7. detsembril 2022 ettepaneku määruse jaoks, mis kehtestaks uued reeglid liikmesriikides vanemluse tunnustamisel.[7] Selle eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidus rahvusvahelise eraõiguse norme, mis reguleerivad lapsevanemaks olemist. Kuna ELi liikmesriikides kehtivad vanemlust puudutavat erinevad seadused, siis võib tekkida ELi riikides liikumisel perekondadele õiguslikke takistusi. Seetõttu juhindub Euroopa Komisjon laste õiguste kaitsest, mis tagaks neile olemasolevate vanemate juriidilised õigused ja kohustused kõikides ELi liikmesriikides.
Soolise ülemineku protsessi kohustuslikuks elemendiks määratud arstliku ekspertiisikomisjoni töö lõppemine sai kriitikat nii eelmise perioodi aruandes[8] kui ILGA-Europe 2022. aasta aruandes.[9] Uus komisjon alustas tööd 2022. aasta alguses[10], kuid aja jooksul on problemaatiliseks saanud kaheaastane ooteaeg ning neli-viis aastat kestev menetlusaeg, mis eelneb sotsiaalkaitseministri juriidilisi andmeid muuta lubavale käskkirjale.[11] See tähendab põhjendamatult pikka ja põhiõigusi riivavat[12] protsessi selleks, et inimesed pääseksid ligi teenustele, mis võimaldaksid neil elada vastavalt oma tunnetuslikule soole.
Soo ülemineku protsess Eestis vajab juba aastaid põhimõttelist muutust – soo tunnustamine ja soolist üleminekut toetavad tervishoiuteenused on seadusandluses raamistatud raskesti mõistetava, keeruliselt ligipääsetava ja diagnoosikeskse protsessina.[13] Mõlemad põhinevad psühhiaatri ja arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlustel ja otsustel. Õigus juriidiliste sooandmete muutmisele peab põhinema inimese enesemääratlusel, mitte sõltuma arstide otsusest. Üleminekut toetavate tervishoiuteenuste osutamine peab põhinema inimese ja eriarsti koostööl (ehk informeeritud nõusolekul), mitte psühhiaatrilisel diagnoosil, hindamisel ja kontrollil.[14]
Kohtupraktika
2023. aasta septembris võttis Riigikohus seisukoha pagulasstaatusega Vene kodanikest kahe emaga ja lapsega perekonna osas ega võtnud menetlusse määruskaebust, millega taotles lapsendamist ka lapse teine ema. Venemaal ei ole võimalik samast soost vanematel oma lapsi lapsendada ning Eestis pagulasstaatuse saanud perekond taotles seda Eestis. Maa- ja ringkonnakohus otsustasid, et lapsendamine pole võimalik, kuna Eestis kehtib Vene kodanikest pagulastele Vene Föderatsiooni seadus. Seda põhjusel, et Eestis kehtib Eesti-Vene õigusabileping[15], mille kohaselt kohaldub Vene kodanikele Vene Föderatsiooni seadus.
Riigikohus ei võtnud määruskaebust menetlusse, millega jäi kehtima Ringkonnakohtu otsus – ootamatult jätsid kohtud kohaldamata pagulasseisundi konventsiooni, mis peaks olema õigusabilepingu suhtes ülimuslik.[16] Praeguseks on algatatud õigusabilepingu denonsseerimise seadus[17], mis pärast vastuvõtmist Riigikogu poolt annab võimaluse sarnases olukorras olevatel perekondadel lapsendada Eesti riigi seaduste kohaselt.
Statistika ja uuringud
Viimase üleeuroopalise suurima LGBTI inimeste heaolu uuringu tulemustest koostatud raport avaldab, et intersoolised inimesed kogevad pea kõige kõrgemat diskrimineerimise ja marginaliseerimise taset kõikidest uuritud vähemusgruppidest. Intersoolistele inimestele (sealhulgas imikutele) tehakse mittevajalikke meditsiinilisi sekkumisi ilma nende teadliku nõusolekuta – ligi kaks kolmandikku intersoolistest uuringus osalejatest, kellele tehti operatsioone, ei olnud saanud anda nõusolekut meditsiiniliste (ja tihti pöördumatute) sekkumiste kohta, väites, et nõusolekut ei andnud keegi või tegid seda vanemad või keegi teine.[18]
Teema mõistmise puudumise tõttu peetakse terveid sugudevahelisi kehasid meditsiiniliseks probleemiks, mis tuleb lahendada kirurgiliste, hormonaalsete, muude meditsiiniliste ja mõnikord ka psühholoogiliste vahenditega.[19] Märkimisväärne põhiõiguste rikkumine ja sekkumine kehalisse ja eraelu autonoomiasse näitab tõsist meditsiinitöötajate harimise ja koolitamise vajadust[20].
Lootustandvad ja head praktikad
6.–11. juunil 2023 toimus Tallinnas Baltic Pride solidaarsusnädal, mis kulmineerus aegade kõige suurema osavõtuga rongkäiguga, et näidata toetust mitmekesisusele ja võrdsusele[21]. Rongkäigus osales üle 7000 inimese – lisaks LGBT+ kogukonnale ja liitlastele kõndisid rongkäigus diplomaatilise korpuse esindajad enam kui 15 saatkonnast, mitmed valitsuskoalitsiooni ministrid, Riigikogu esimees ja esmakordselt ka paljud ettevõtted, kes esindasid ja toetasid oma valdkonna LGBT+ kogukonna inimesi nii Eestist kui välisriikidest.[22] Pride’i nädal oli organiseeritud viisil, et LGBT+ kogukond ja selle väiksemad organisatsioonid saaksid võimaluse nädala jooksul oma platvormi enda tegevuse ja vajaduste tutvustamiseks. Solidaarsuse ja avatuse vaimus möödunud osalejaterohke Baltic Pride on lootustandvaks eeskujuks järgnevatele pride’i üritustele ning ühiskonna avatuse ja positiivsete hoiakute kujundamise heaks praktikaks.
Trendid ja tulevikuvaade
LGBTI-inimeste vastu suunatud vägivald viimaste aastate jooksul üle kogu Euroopa murettekitavalt kasvanud.[23] 2022. aastal toimus viimase kümne aasta LGBTI-vastase vägivalla kõige suurem tõus ning vägivald oli surmavam kui eelnevatel aastatel – seda nii planeeritud füüsiliste rünnakute kui vaenukõne levitamisel poliitikute, usujuhtide jt avaliku elu tegelaste poolt. Selgelt joonistus ka välja põhjus-tagajärg seos vaenukõne ning kasvanud LGBTI inimeste vastaste vägivaldsete kuritegude ja enesetappude arvu vahel.[24]
Seekord jõudsid samad hirmutavad arengud seni üsna turvalisse Eestisse ning kahe aasta jooksul toimus kaks tõsist vaenukuritegu – 2022. aastal mõrvati välisriigist pärit mustanahaline trans naine[25] ja 2023. aastal rünnati noaga seksuaalse sättumuse ja/või usulise kuuluvuse tõttu Soome pastorit, kes osales avalikul üritusel.[26] Viimaste aastate üleeuroopalised ja ka Eestis aset leidvad trendid on näiteks, miks on kriitiliselt oluline tegeleda pigem varem kui hiljem SOGIESC kaitstavate tunnuste lisamisega vaenukuritegude nimekirja ning sätestada vaenumotiiv kuriteo toimepanemisel raskendavaks asjaoluks.
Juhtumikirjeldus
Positiivse Baltic Pride solidaarsusnädala varjupooleks oli nädala viimasel üritusel toimunud vaenukuritegu, kus Vene kodanik ründas noaga Geikristlaste Kogu avatud palvusel Soome pastorit. Rünnaku käigus sai viga kolm inimest ja neist kaks viidi haiglasse ning kahtlustatav peeti kinni. Kuna ründaja väljendas rünnakul viha LGBT+ inimeste vastu, siis saaks seda käsitleda vaenukuriteona seksuaalse sättumuse või ka lisaks usulise veendumuse alusel – rünnatav oli pastor ja LGBT+ inimene. Kuna seadusandluses ei ole toimivaid vaenukuritegusid käsitlevaid sätteid ja samuti pole seksuaalse sättumuse või usulise kuuluvuse tõttu toimepandud rünnak kuriteo raskendavaks asjaoluks, siis menetletakse kuritegu avaliku korra raske rikkumise alusel.[27] Vaenukuriteona on rünnaku hukka mõistnud nii sotsiaalkaitseminister kui inimõigustega tegelevad organisatsioonid.[28] Juhtum on veel kohtueelses menetluses.
Soovitused
- Kaitsta LGBT+ inimesi vaenu õhutamise ja vaenukuritegude eest muutes karistusseadustikku viisil, et vaenukõne oleks kriminaliseeritud ning vaenumotiiv muutuks kuriteo raskendavaks asjaoluks. Kaitstavate tunnuste loetelu peab sisaldama lisaks seksuaalsele sättumusele selgelt väljendatud loeteluna soolist identiteeti, soolist eneseväljendust ja sootunnuseid.
- Eraldada soo tunnustamisel meditsiinilised ja juriidilised protsessid. Isik peab saama mõistliku aja jooksul muuta isikuandmeid meditsiinilistest toimingutest sõltumata. Õigus juriidiliste sooandmete muutmisele peab põhinema inimese enesemääratlusel, mitte sõltuma arstide otsusest.
- Reguleerida seadusandlusega LGBT+ inimeste kaitset diskrimineerimise eest, sh kaitset diskrimineerimise eest väljaspool töövaldkonda (hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste tarbimisel ning toodete ja teenuste kättesaadavusel). Lisaks seksuaalsele sättumusele ja soole tuleb kaitstavate tunnuste loetelu laiendada selliselt, et selgelt oleks väljendatud sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnuseid.
- Uurida intersooliste inimeste (sh laste) heaolu ja ravi ning tagada, et nende inimõigusi ei rikutaks meditsiiniliselt ebavajalike, pealesunnitud ja pöördumatute meditsiinitoimingutega.
Viia läbi uuringuid LGBT+ inimeste olukorra paremaks kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades (sh koolikiusamine koolisüsteemis, ebavõrdne kohtlemine tervishoiusüsteemis, LGBT+ inimeste kohtlemine kinnipidamisasutustes). - Tagada spetsialistidele (õpetajatele, noorsoo- ja tervishoiutöötajatele, politseinikele, kohtunikele ja teistele) LGBT+ teemalised täiendkoolitused ning lisada LGBT+ inimestega seotud teemad õpetajate, noorsootöötajate, politseinike, kohtunike, tervishoiutöötajate ja teiste õppeprogrammidesse.
- Kaasata senisest efektiivsemalt LGBT+ teemad ja huvikaitseorganisatsioonid strateegiliste otsuste tegemisse ja poliitikakujundamisse.
[1] Vabariigi Valitsus. 2023. Koalitsioonilepe 2023-2027.
[2] Euroopa Nõukogu. 2023. Hate Crimes and other Hate-motivated Incidents based on Sexual Orientation, Gender Identity, Gender Expression and Sex Characteristics, 09.2023
[3] Riigikogu. 2023. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) 232 SE.
[4] Riigikogu. 2023. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 207 SE, 15.05.2023.
[5] Riigi Teataja. 2023. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 06.07.2023, 6.
[6] Eesti Inimõiguste Keskus. 2023. Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel, 09.05.2023.
[7] Euroopa Komisjon. 2022. Proposal for Council regulation on jurisdiction, applicable law, recognition of decisions and acceptance of authentic instruments in matters of parenthood and on the creation of a European Certificate of Parenthood, 07.12.2022.
[8] Eesti Inimõiguste Keskus. 2021. Inimõigused Eestis 2022. LGBT+ inimeste olukord, 07.12.2021.
[9] ILGA-Europe. 2022. Annual Review 2022, 14.02.2022.
[10] Eesti LGBT Ühingu kirjavahetus komisjonis osalenuga, 02.03.2022.
[11] Eesti LGBT Ühingu kohtumised Sotsiaalministeeriumiga, 20.09.2023 ja 10.10.2023.
[12] Toetudes Euroopa Inimõiguste Kohtu 11.10.2018 otsusele kohtuasjas S.V. vs. Itaalia nr 55216/08 võib tõlgendada piirangut Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 8 rikkumisena.
[13] Sotsiaalministeerium. 2023. Soolise üleminekuga seotud tervishoiuteenused ja juriidiline soo tunnustamine.
[14] Eesti LGBT Ühing. 2023. Ettepanekud koalitsiooniläbirääkimistele, 08.03.2023.
[15] Riigi Teataja. 1993. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, RT II 1993, 16, 27.
[16] Grossthal, K. 2023. Ootamatu lõpplahend: Venemaalt pärit pagulastele jääb ka Eestis kehtima Venemaa õigus, Eesti Inimõiguste Keskus, 07.09.2023.
[17] Eelnõude Infosüsteem. 2023. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seadus, 16.09.2023.
[18] ILGA-Europe. 2023. Intersections: The LGBTI II Survey – Intersex Analysis, 03.05.2023.
[19] ILGA-Europe. 2022. Children Born Intersex Are At Risk In Most European Countires. Here’s Why, 20.05.2022.
[20] Euroopa Komisjon. Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, 12.11.2020.
[21] ERR. 2023. Galerii: Tallinnas toimus Baltic Pride`i rongkäik, 10.06.2023.
[22] Eesti LGBT Ühing. 2023. Baltic Pride püstitas osalejarekordi, 19.06.2023.
[23] Euroopa Põhiõiguste Amet. 2022. Fundamental Rights Report 2022, 08.06.2022.
[24] ILGA-Europe. 2023. Annual Review 2023, 20.02.2023.
[25] Muru, M. 2022. Paari nädala eest Raekoja platsi korteris tapetud isik oli transsooline naine, Delfi, 27.07.2022.
[26] ERR. 2023. Geikristlaste Kogu üritusel ründas mees Soome pastorit, 11.06.2023.
[27] TV3. 2023. Tallinnas rünnati Soome geikristlasest pastorit, 12.06.2023.
[28] Vikervaade. 2023. Minister Signe Riisalo ja Eesti LGBT Ühing mõistavad teravalt hukka pühapäeval toime pandud vaenukuriteo, 12.06.2023.
