Võtmeteemad
- Lõimumispoliitika valdkonnas pole aastatel 2018–2019 toimunud suuri ettenägematuid muutusi: jätkuvad planeeritud ja täiendavad tegevused lähtuvalt
- Eestis püsib eesti- ja venekeelse kogukonna vahel eraldatus ja lõhe hariduses, tööturul, elukeskkonnas, meediatarbimises jne.
- Rändemahtude kasv ning sisserändegruppide ja lühiajaliste rändevormide mitmekesistumine on kujunemas rände- ja lõimumisvaldkonnas üheks suurimaks väljakutseks.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Poliitilisel ja institutsionaalsel tasandil on aastatel 2018–2019 suures plaanis hoitud 2014. aastal valitsuses heaks kiidetud lõimumisvaldkonna arengukavast „Lõimuv Eesti 2020“[1] lähtuvat joont, millega suunati fookus eestikeelsete ja eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike lõimimise kõrval uussisserändajate kohanemise ja lõimumise toetamisele. Uue lõimimise sihtrühmana on riik viimastel aastatel hakanud suuremat tähelepanu ja teenuseid osutama Eestisse tagasipöördujatele,[2] arutelu on toimunud ka Eestis kõrghariduse omandanud välistudengite rakendamise ja Eestisse jäämise küsimuses.[3]
2018. aastal alustas Kultuuriministeerium ettevalmistusi uue riikliku lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamiseks, mis on jätkuks 2014. aastal valitsuses heaks kiidetud lõimumisvaldkonna arengukavale „Lõimuv Eesti 2020“. Uus kava sõnastab Eesti riigi lõimumispoliitika eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks aastateks 2021 kuni 2030. 2019. aasta esimeses pooles viidi läbi mitmeid seminare ja mõttehommikuid arengukavasse sisendi kogumiseks, kuid lõpliku teksti koostamine on planeeritud ajakavast maha jäänud. Arengukava eelnõu kooskõlastamine ja vastu võtmine Vabariigi Valitsuses ning programmide kinnitamine kultuuriministri poolt on planeeritud 2020. aasta kolmandasse kvartalisse.[4]
Seadusandlikud arengusuunad
2018. aastal muudeti välismaalaste seadust kahel korral. 2. mail võeti vastu eelnõu SE 590, millega võeti välismaalaste seadusesse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiiv, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidu piires.[5] 13. juunil võttis Riigikogu vastu välismaalaste seaduse (VMS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (SE 617). Seadusega muudeti sisserände piirarvu regulatsiooni, jättes piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid; viidi sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba; ning pikendati lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.[6]
Septembril 2018. aastal võeti vastu muudatused kodakondsuse seaduses, mille eesmärgiks on laiendada eesti keele õppimise võimalusi Eesti kodakondsuse soovijatele (SE 629). Riik pakub edaspidi vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestele võimalust sõlmida keeleõppeleping, millega võimaldatakse inimestele ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.[7]
Kohtupraktika
Riigikohtu halduskolleegium sedastas 2. märtsi 2018. aasta otsuses (kohtuasi 3-16-1810),[8] et Tartu rahu järel Venemaal Eesti kodakondsusse opteerunute järeltulijad ei ole Eesti kodanikud, kui opteerumisele ei järgnenud iseseisvasse Eestisse elama asumine. Abhaasia elanike kodakondsuse küsimust analüüsinud Tartu Ülikooli õigusteadlaste töögrupp jõudis samuti järeldusele, et Tartu rahulepingu järel Eestisse tulemata jätnud Abhaasia eestlaste järeltulijad ei ole sünnijärgsed Eesti kodanikud.[9] Riigikohtu otsus ja Tartu Ülikooli teadlaste uurimistulemused mõjutavad ligi sadakonda inimest, kellele on vastavalt otsusele tagantjärele ekslikul alusel antud Eesti sünnijärgne kodakondsus. Üheks nendeks inimestest, keda mõjutas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) opteerumise teel kodakondsuse saamise mentluspraktika muutumine, oli Alli Rutto, kelle 15. oktoobril 2018. aastal avaldatd avalik kiri[10] tõstatas taaskord päevakorda topeltstandardite küsimuse topeltkodakondsuse küsimuses (vt lähemalt alapeatükist 6. „Olulisemad avalikud arutelud“).
Statistika ja uuringud
Riigikontrolli 2019. aasta augustis ilmunud audit[11] annab eesti keele õppe korraldusele puuduliku hinnangu: „Riigikontroll leiab, et täiskasvanutele mõeldud riiklikult rahastatud eesti keele õppe korraldus on killustatud, koolituste hulk ei vasta vajadusele, terav puudus on kvalifitseeritud õpetajatest ning koolituste rahastamine sõltub oluliselt Eesti Töötukassa rahast ja Euroopa Liidu toetusest. Probleemidele lahenduste leidmine on pärsitud, kuna keeleõppe korraldamisel pole selget sisulist juhti ega valdkonna arengu eest vastutajat, süsteemset tegevuste koordineerimist asjaomaste riigiasutuste vahel ei toimu.“[12] Samad probleemid toovad välja mitmed teised hiljuti avaldatud uuringud.[13]
RITA-RÄNNE projekti raames, mis aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, on ilmunud või ilmumas mitmed olulised teemakokkuvõtted ja publikatsioonid. Lõimumisvaldkonna põhialuseid käsitlevad teemakokkuvõtted mitmekultuurilisuse teoreetilisest raamistikust,[14] mitmikidentiteedist[15] ja ühiskonna ja lõimumise kontseptuaalsetest alustest.[16]
2018–2019 ilmus kaks uuringut Eesti romade kuuluvustundest, kaasamisest ja ühiskonnaelus osalemisest.[17] Koostöös Kesk-Euroopa Ülikooliga koostab Inimõiguste Keskus 2019. aastal veel kaks uuringut romade kaasamise poliitikast ja meetmete rakendamisest Eestis.[18] 2019. aastal ilmusid ka Eurydice võrdlev raport välispäritolu õpilaste lõimimisest koolisüsteemi Euroopa riikides,[19] Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) raport välismaalaste kohanemisest Eesti kohalikes omavalitsustes[20] ning ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine.[21] 2019. aasta septembris ilmunud InterNationsi 64-s välisriigis elama asunud inimeste seas läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et Eestisse tulnud välismaalased on küll rahul siinse e-riigi ja teenustega, ent töövälise elu poolega on siin raske kohaneda.[22]
Lisaks eeltoodutele on 2019. aasta sügisel ilmumas mitmed uued olulised uuringud ja analüüsid: näiteks Eesti inimarengu aruanne 2018/2019,[23] Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuring, Balti Uuringute Instituudi analüüs uussisserändajate kohanemisest Eestis,[24] Kultuuriministeeriumi kaardistus teisest rahvusest inimestele, eestlastele, rahvuskaaslastele ja tagasipöördujatele pakutavatest lõimumis- ja kohanemisteenustest, jne.
Lootustandvad ja head tavad
Aastatel 2018 ja 2019 on välja tulnud mitmeid uusi ja põnevaid lahendusi keeleõppe valdkonnas. Uute keeleõppevahenditena on loodud neli uut rakendust: Speakly,[25] WalkTalk,[26] Multikey[27] ning Käänuk.[28]
Lisaks võib hea praktika näidetena välja tuua ka erinevad tugiteenused, mis on suunatud välismaalasi värbavatele ettevõtetele ning teistele sidusrühmadele: näiteks Balti Uuringute Instituudi ja Work in Estonia välistööjõu värbamist samm-sammult tutvustava teekonna rakendus,[29] Siseministeeriumi koordineeritav uussisserändajate kohanemise tugivõrgustik (infolist ja võrgustikukohtumised) ning Work in Estonia ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhitud tööandjate võrgustik välisvärbamise toetamiseks.[30]
Alates 2018. aastast pakub riik ettevõtetele välisvärbamise toetust,[31] mille eesmärgiks on leevendada tippspetsialistide puudust Eestis. Alates 2019. aastast pakub Integratsiooni Sihtasutus Eestisse tagasipöördujatele nõustamisteenust,[32] ning pikka aega võõrsil viibinud lastega peredel on tagasipöördumise soodustamiseks võimalik taotleda sotsiaal-majanduslikku tagasipöördumistoetust.[33] Lootustandva praktikana paistab silma ka Ülemiste linnak ning selle arendustegevus: kortermaja ehitus, nõustamisteenust pakkuv Eesti Rahvusvaheline maja[34] ning 2019. aastal võõrkeeltes perearstiabi osutav Ülemiste tervisemaja.[35]
Olulisemad avalikud arutelud
Kodakondsusega seonduvad küsimused on avalikes aruteludes üles kerkinud viimasel dekaadil praktiliselt igal aastal. Aastal 2018 kujunes Siseministeeriumis proovikiviks ning avalikkust kaasahaaranud kaasuseks Abhaasia eestlase Alli Rutto Eesti sünnijärgse kodakondsuse seaduslikkuse ja aegunud Eesti passi asemele uue väljaandmise küsimus.[36] Ühelt poolt selgitati rahvale PPA halduspraktikat, Riigikohtu 2018. aasta märtsi kohtulahendit ning Tartu Ülikooli õigusteadlaste analüüsi tulemusi, mille kohaselt tuleb käsitleda nende optantide järeltulijaid, kes Eestisse elama ei asunud, välismaalastena (vt alapeatükk 3. „Kohtulahendid“). Teiselt poolt tundus nii presidendile,[37] õiguskantslerile[38] kui mitmetele poliitikutele[39] ebaõiglane, et riigi eksimuse tõttu peavad inimesed kannatama. Alli Rutto juhtum sai detsembris ajutise lahenduse, kui PPA otsustas väljastada uue Eesti kodaniku passi kaheaastase tähtajaga.[40] Abhaasia eestlaste kodakondsust puudutav õiguslik segadus ootab endiselt lahendust: Siseministeeriumis 2019. aastal valminud eelnõus soovitatakse lubada erandkorras Abhaasia eestlastele topeltkodakondsust, kuid siseminister Mart Helme ei ole sellise võimaluse pakkumisega nõus.[41]
Esmaspäeval, 7. jaanuari 2019. aasta varahommikul ilmusid Tallinnas Hobujaama trammipeatusesse eesti- ja venekeelsed plakatid kirjaga „Siin ainult eestlased“ ning „Siin ainult venelased“.[42] Erakonna Eesti 200 korraldatud reklaamikampaaniale järgnesid mitmed hukkamõistvad arvamusavaldused: kampaaniat kirjeldati kui rahvustevahelist vaenu õhutavat juhtumit, mis muuhulgas võimaldab Venemaal propagandasõjas luua Eestist väärkuvandeid,[43] järgmist provokatiivset ja vaenu õhutavat poliitvõtet,[44] reklaamiseadusega vastuolus olevat[45] ning näidet erakonna eesmärgist konstrueerida uut eestlust, kus ajaloolisel eestlaskonnal ega eesti rahvusel ei ole mingit kohta.[46]
Suundumused ja tulevikuvaade
Viimase kahe aasta tegevused lõimumisvaldkonnas lähtuvad varasemate valitsuste ning 2014. aastal heaks kiidetud lõimumiskava eesmärkidest: jätkati planeeritud poliitika elluviimist, mida toetasid ka mitmed valitsusväliste toimijate algatused. Uus lõimumiskava aastateks 2021–2030 on koostamisel, kuid käesoleva ülevaate kirjutamise hetkel ei ole selgust, milliseks kujunevad rände- ja lõimumispoliitika põhisuunad ja planeeritavad tegevused järgmiseks dekaadiks. Kas muutunud rändevood, poliitiline kontekst ning konservatiivsete jõudude suurem esindatus valitsuses toovad endaga kaasa suuremaid muutusi rände- ja lõimumispoliitika põhimõtetes? See selgub lähiaastatel.
Eestisse saabujate rändestatistika näitab, et on toimunud märkimisväärne muutus Eesti rändeprotsessides: suurenenud on välisüliõpilaste, lühiajalise tööloa ja viisa alusel saabuvate välistöötajate arv, eestlaste tagasipöördumine, ning sisserändekvoot täitus juba enne aasta lõppu (2018. aastal suvel ning 2019. aastal 2. jaanuaril).[47] Tulenevalt Eesti tööturuolukorrast ning sisserändekvoodi täitumisest, on viimastel aastatel Eestis hüppeliselt suurenenud lühiajalise tööloa ning viisa või viisavabaduse alusel töötamiste arv: aastal 2017 ca 7600, aastal 2018 ligi 20 000, ning 2019. aastal eeldatavasti ca 30 000 inimest.[48]
Olenemata soovist Eestisse pikaajaliselt elama jääda, ei ole lühiajalise tööloa ja viisa alusel saabujatele kättesaadavad kohanemisprogrammi koolitused, mis sisaldavad teemapõhiseid koolitusi ja A1 tasemel eesti keele õpet.[49] Kohanemisprogrammis ei saa 2019. aasta sügise seisuga osaleda ka välistudengid enne elamisloa saamist, Eestisse tagasipöördujad, diplomaadid ja nende pereliikmed ning Eestis kauem kui viis aastat elanud uussisserändajad.[50] Samuti on piiratud viisa alusel (ilma elamisloa ja sissekirjutuseta) Eestis viibivate isikute ligipääs (pere-)arstiabile, nende laste haridusele (lasteaias ja koolis) ning mitmetele teistele tugiteenustele, mida pakutakse vaid elamisloa saanutele.[51] Ekspertide hinnangul on viisaga Eestis viibivatel välismaalastel suur tõenäosus sattuda ekspluateerimise ohvriks, kuna nad ei ole oma õigustest Eestis teadlikud.[52]
Rändemahtude kasv ning sisserändegruppide ja lühiajaliste rändevormide mitmekesistumine mõjutavad oluliselt riikide võimekust rändega toime tulla, tagada ühiskondlikku sotsiaalset sidusust ning lõimida sisserännanuid.[53] Seetõttu on ka Eestis teiste arenenud riikide ja linnade eeskujul väga oluline järgnevatel aastatel pöörata üha rohkem tähelepanu integratsioonipoliitikate ümbermõtestamisele ja arendamisele viisil, mis suudaks toetada erinevate sisserändajate kaasamist, hoiaks ära nende marginaliseerumise ja vähendaks ohte avalikule korrale.[54]
2018–2019 aastal on jätkuvalt üheks probleemiks ühiskonnas leviv võõraviha,[55] poliitikute solvavad sõnavõtud[56] ning vägivallakuriteod.[57] Tööandjad on viimase paari aasta jooksul üha enam kokku puutunud võõrapelgusega, ning tunnevad järjest enam muret, et poliitikute võõraviha õhutavad avaldused peletavad väärt tööjõudu Eestist eemale.[58] Eestis elava Iraanist pärit ja tippspetsialistina töötanud mehe sõnul teab ta isiklikult 20–30 inimest, kes võiksid praegu Eestis töötada, kuid on mujale kolinud, sest ei suuda siinset vaenulikkust taluda.[59] 2018. aastal avaldatud uuringu kohaselt kaotab Eesti otseste maksudena aastas 10 903 eurot, kui kõrgharidusega töötaja jääb aastaks tööturult kõrvale või Eestist lahkub.[60] Üha kasvavate välisvärbamise kulude ning tihenevas konkurentsis tippspetsialistide nimel, muutub Eestis spetsialistipõua leevendamine üha keerulisemaks.[61]
Juhtumikirjeldus
Zahed* on 33-aastane Iraanist pärit tippspetsialist, kes töötab Eestis masinaehituse projektijuhina. Mehel on tänaseks eestlannast abikaasaga 2-aastane poeg. Tumedama nahavärvi tõttu on tänavatel ja poes halvustavate kommentaaride osaliseks sattunud nii mees kui ka paari ühine laps. Zahed on otsustanud, et kolib esimesel võimalusel perega Eestist ära, sest ei suuda enam taluda inimeste rassilisi eelarvamusi ja verbaalseid rünnakuid. Pere pole solvangute peale politseisse pöördunud, kuna leiab, et solvajate ja jõllitajate vastu pole võimalik midagi ametlikku ette võtta. Zahedi sõnul on ta oma sõprusringkonnast ainsana Eestisse jäänud: kõik teised sõbrad on tema sõnul – tihti koos eestlannast abikaasaga – samadel põhjustel juba lahkunud. Pere ärakolimine tähendab, et Eesti jääb ilma kahest kodanikust ja ühest kõrgelt haritud spetsialistist, kelle ametikohta on keeruline täita.
Pikemalt on võimalik Zahedi looga tutvuda Eesti Päevalehe 15. aprilli 2019. aasta artiklis: „„Must! Mine koju!” Iraani tippspetsialist peab rassismi tõttu perega Eestist lahkuma“.[62]
* Nimi muudetud
Soovitused
- Rände-, lõimumis- ja kodakondsuspoliitika valdkondades on pikemaajaliste suundade ja eesmärkide seadmiseks ning mitmete probleemkohtade lahendamiseks vajalik korraldada kogu ühiskonda kaasav arutelu ning välja töötada terviklik nägemus Eesti tulevikust muutunud rändevormide ja -voogudega maailmas.
- Ühiskondlikku arutelu, poliitilist otsust, lahendust ja tegevusi ootavad mitmed küsimused: täisealiste Eesti kodanike topeltkodakondsus, ühine koolisüsteem, eesti keele õppe korraldus, sisserändekvoot , tööjõuvajadus jpm.
- Rändemahtude kasvu ja (lühiajaliste) rändevormide mitmekesistumise tõttu on lõimumispoliitika kujundamisel üha olulisem arvestada erinevate välis- ja kaasmaalaste rühmadega (sh määratlemata kodakondsusega isikud, välistudengid, lühiajalised töötajad, diplomaadid, rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad, sisserändajate pereliikmed, tagasipöördujad, väliseestlased jt).
- Erinevate kohanemist toetavate teenuste loomisel ning avalike teenuste kohandamisel tuleks senisest suuremat tähelepanu pöörata teenuse sihtrühmadele, et sarnaste vajadustega inimesed ei jääks ebamõistlike kitsenduste tõttu teenusest kõrvale.
- Jätkuvalt ja senisest enam tuleb pöörata tähelepanu võõraviha probleemiga tegelemisele, et vältida paradoksaalset olukorda, kus ühelt poolt suunatakse avalikku raha välistalentide Eestisse meelitamise ja nende värbamise toetamiseks, teisalt peletatakse nii välismaalased kui ka nende (eestlastest) pereliikmed negatiivse suhtumise tõttu Eestist ära.
[1] Kultuuriministeerium. 2014. Lõimuv Eesti 2020: Lõimumisvaldkonna arengukava.
[2] Kultuuriministeerium. 2019. Alates maist on Eestisse tagasipöördujatele avatud uus nõustamisteenus, 28.05.2019.
[3] Pajumets, M. 2018. Marion Pajumets: mis kasu saab Eesti välistudengitest?, 28.05.2018.
[4] Kultuuriministeerium. 2018. Lõimuv Eesti 2030 arengukava koostamise infoveeb, 29.10.2019.
[5] Riigikogu. 2018. Välismaalaste seaduse muutmise seadus 590 SE, 02.05.2019.
[6] Riigikogu. 2018. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 617SE, 16.04.2019.
[7] Riigikogu. 2018. Kodakondsuse seaduse täiendamise seadus 629SE, 21.09.2018.
[8] Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2018 otsus nr 3-16-1810/35.
[9] Tartu Ülikool. 2018. Aastatel 1918-1940 opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs.
[10] Rutto, A. 2018. Abhaasia eestlase Alli Rutto avalik kiri ametnikule: kaitsmise asemel võtate hoopis kodakondsuse ära? Postimees, 15.10.2018.
[11] Riigikontroll. 2019. Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine, 21.08.2019
[12] Riigikontroll. 2019. Riigikontroll: täiskasvanute eesti keele õppe korraldus vajab selget vastutajat, 28.08.2019
[13] Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Tallinna Ülikool. 2018. Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus.
[14] Raud, R. 2019. Mitmekultuurilisus: teoreetiline raamistik. Teema kokkuvõte #6, Tallinna Ülikool.
[15] Ehala, M. 2019. Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis. Teema kokkuvõte #7, Tartu Ülikool.
[16] Tamm, M., Raud. R., Ehala, M. ja Vetik. 2018. Mitmekultuurilise Eesti ühiskonna ja lõimumise kontseptuaalsed alused”. Teema kokkuvõte #2, Tallinna Ülikool.
[17] Karabeškin, L. ja Derman, N. 2018. Eesti romade kuuluvustunne ja osalemine ühiskonnaelus ning Eesti Inimõiguste Keskus. 2019. Kodanikuühiskonna seirearuanne riikliku romasid puudutava integratsioonistrateegia rakendamise kohta Eestis.
[18] Eesti Inimõiguste Keskus. 2018. Uuring romade elust ja õigustest Eestis, 07.07.2019.
[19] Euroopa Komisjon/EACEA/Eurydice. 2019. Integrating Students from Migrant Backgrounds into Schools in Europe: National Policies and Measures, Office of the European Union.
[20] Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM). 2019. Välismaalaste kohanemine Eesti kohalikes omavalitsustes.
[21] CIVITTA. 2019. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018.
[22] InterNations. 2019. Expat Insider 2019 Survey Reveals: The Best and Worst Destinations to Live and Work in 2019.
[23] Eesti Koostöö Kogu. 2019. Eesti inimarengu aruanne 2018/2019.
[24] Balti Uuringute Instituut. 2019. Uussisserändajate Eestis kohanemise analüüs.
[29] Välisspetsialistide värbamise teekond
[30] Roadmap for international recruitment
[31] EAS Enterprise Estonia. Välisvärbamise toetus.
[32] Integratsiooni Sihtasutus. Tagasipöördujale.
[33] Integratsiooni Sihtasutus. Tagasipöördumistoetus.
[34] International house of estonia (IHE)
[36] Õhtuleht. 2018. Juhtkiri | Jant Abhaasia eestlase kodakondsuse ümber, 25.11.2018.
[37] ERR, 2018. Kaljulaid nimetas Abhaasia eestlannaga toimuvat riigile piinlikuks, 25.10.2018
[38] ERR, 2018. Madise: inimesed ei tohi õigusküsimuste ajas muutumise tõttu kannatada, 07.12.2018.
[39] Eesti 200 seisukoht, Isamaa seisukoht ja Keskerakonna seisukoht.
[40] Siseministeerium, 2018. Alli Rutto saab Eesti kodaniku passi, 10.12.2018.
[41] ERR. 2019. Helme vaidleb ministeeriumi ideega lubada Abhaasia eestlastele kahte passi, 06.06.2019.
[42] Delfi. 2019. Eestlased ja venelased saatis trammipeatuse eraldi nurkadesse Eesti 200, 07.01.2019.
[43] Eesti Päevaleht. 2019. Urmas Reinsalu Kristina Kallasele: jätke meid oma eestluse vaenulike teooriatega rahule!, 08.01.2019.
[44] Eesti Päevaleht. 2019. Riina Solman: Eesti200 järgmine provokatiivne ja vaenu õhutav poliitvõte, kuhu edasi?, 07.01.2019.
[45] ERR. 2019. Tallinna ettevõtlusameti hinnagul eksis Eesti 200 reklaamiseaduse vastu, 08.01.2019.
[46] Eesti Päevaleht. 2019. Urmas Sutrop: Eesti 200 ja Kristina Kallas tahavad konstrueerida uut eestlust, kus ajaloolisel eestlaskonnal ega rahvusel ei ole mingit kohta, 08.01.2019.
[47] CIVITTA. 2019. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018.
[48] Siseministeerium. Kodakondsus ja ränne.
[49] CIVITTA. 2019. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018.
[50] Ibid.
[51] Balti Uuringute Instituut. 2019. Uussisserändajate Eestis kohanemise analüüs.
[52] CIVITTA. 2019. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018.
[53] Castles,S., Hein de Haas, M., ja J. Miller. 2014. The Age of Migration. International Population Movements in the Modern World, 5th edition. Palgrave Macmillan.
[54] Martiniello, M., ja Rath, J. 2014. An Introduction to Immigrant Incorporation Studies: European Perspective, Amsterdam: Amsterdam University Press.
[55] Postimees. 2019. Margus Parts: vana hea võõraviha, 17.02.2019.
[56] Delfi. 2019. Mart Helme vihakõne koosolekul: Tallinnas on plahvatuslikult kasvanud neegrite hulk. Kui neile vastu pead koputada, siis see on õõnespuit!, 01.06.2019.
[57] Postimees, 2019. Mu rusikad ootavad neid, postitas mees ja peksis immigrandi läbi, 29.03.2019.
[58] Ärileht. 2019. Võõraviha on Eestis sealmaal, et eestlane küsib, kas ta peab ukrainlasega koos töötama, 26.07.2019.
[59] Eesti Päevaleht. 2019. Must! Mine koju! Iraani tippspetsialist peab rassismi tõttu perega Eestist lahkuma, 15.04.2019.
[60] Masso, M., Järve, J., Laurimäe, M,. Piirits, M., Koppe, K., Anspal, S., ja Kivi, L, H. 2018. Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis.
[61] Äripäev. 2018. Kukesamm lähemale spetsialistipõua leevendamisele, 27.08.2018.
[62] Eesti Päevaleht. 2019. Must! Mine koju! Iraani tippspetsialist peab rassismi tõttu perega Eestist lahkuma, 15.04.2019.
