Kliendid: Kristiina ja Sarah Raud
Esindav jurist: Liisa Linna (Advokaadibüroo Liverte)
Ühiskondlik probleem: Asjaolu, et õigus abielluda on üksnes erisoolistel paaridel, tähendab tegelikult samast soost partneritega paaride ebavõrdset kohtlemist. Nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ÜRO Inimõiguste Komitee kinnitavad, et tegemist on otsese diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse alusel. Eesti riigikohus on tõdenud, et ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele. Seega on samast soost partneritega peredel ka õigus kooseluks ka juhul, kui tegu on erinevatest riikidest pärit abikaasega.
Kaasuse sisu:
Sarah ja Kristiina Raud sõlmisid 2015. aastal Ameerika Ühendriikides seadusliku abielu, paar soovis seejärel alustada oma kooselu Eestis. Kuna välismaalasel on võimalik Eesti elamisluba saada eestlasega abielludes, taotles Sarah Raud Politsei- ja Piirivalveametilt elamisluba. PPA aga keeldus elamisloa väljastamisest, sest nende tõlgenduses ei näe välismaalaste seadus ette elamisloa andmist samasoolisele abikaasale.
Olulised sündmused kaasuse arengus:
18. aprillil 2018 andis Riigikohus teada oma otsusest mitte võtta menetlusse Sarah’ kaebust, mis tähendab, et sellega jõustunud ringkonnakohtu otsuse järgi ei tunnusta Eesti riik Sarah’ ja Kristiina abielu Eesti elamisloa väljastamise alusena. Loe meie seisukohta siit.
23. novembril 2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega pidas Raudade Ameerika Ühendriikides sõlmitud abielu Eestis kehtetuks. Loe lähemalt siit.
27. juunil 2017 tõdes Riigikohus, et ka samasoolistel paaridel on õigus perekonnaelu kaitsele. Riigikohus asus otsusega selgelt seisukohale, et kuigi perekonnaseadus ei luba Eestis samasoolistel inimestel abielu sõlmida, ei välista see mujal maailmas sõlmitud abielude tunnustamist. Lisaks selgitas Riigikohus oma ajaloolises otsuses, et perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Loe meie pressiteadet siit.
15. aprillil 2017 otsustas Tallinna Ringkonnakohus, et Sarah ja Kristiina Raud saavad kuni kohtuvaidluse lõpuni elada koos Eestis. Meie uudisega kohtuotsuse kohta saad tutvuda siin.
23. jaanuaril 2017 rahuldas Tallinna Halduskohus oma otsusega Sarah Raua kaebuse, PPA kaebas otsuse edasi Ringkonnakohtusse.
18. novembril 2016 keeldus Politsei-ja Piirivalveamet tähtajalise elamisloa andmisest Sarahile. PPA põhjendas, et asjaolu, et samasoolised isikud on registreerinud kooselu, sõlminud tsiviilpartnerluse või abielu, ei mõjuta seda, et Eesti õigusruumis ei tunnustata seda abieluna. Paar kaebas ka PPA otsuse edasi Halduskohtusse ja palus Eesti riigi kaitset oma perekonna säilitamisele.
Sarah ja Kristiina sõlmisid 2015. aastal USA-s seadusliku abielu ja otsustasid elama asuda Eestisse. Varasemalt olid abikaasad saanud koos elada üksteise kodakondsusriigis kordamööda turistina viibides, kuid nende sooviks oli luua ühine kodu Eestis.
Meediakajastused:
- “Pealtnägija”: Eestis elamisloata jäämine sundis samasoolise abielupaari lahku kolima (ERR)
- Testkaasus tulemas: ametnike poolt lahku kolima sunnitud eesti-ameerika lesbipaar plaanib Eesti riigi vastu kohtusse minna (Delfi)
- Lahku kolima sunnitud eesti-ameerika lesbipaar plaanib Eesti riigi vastu kohtusse minna (PM)
- Эстонско-американская лесбийская пара собирается подать в суд иск против Эстонской республики (PM Rus)
Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutatakse õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude vaid otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui vastava kaasuse annetuskampaaniaga koguneb raha planeeritust rohkem, kasutatakse seda järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames. Lisaks sõlmib Eesti Inimõiguste Keskus strateegilise hagelemise kliendiga lepingu, mis kohustab isikut tagastama keskusele tema kaasuse jaoks tehtud kulutused juhul, kui kohtuotsusega määratakse vastaspoolele kohustus hüvitada menetluskulud ja need on ka reaalselt hüvitatud. Tagastus on võrdväärne tegelikult tehtud ja kohtu poolt määratud menetluskulude summaga ning tagastatud raha kasutatakse järgmiste kaasuste kulude hüvitamiseks.