Meil on rõõm teile teada anda, et inimõiguste keskuse uus mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht on Helen Talalaev. Heleni töö sisuks on mitmekesisuse ja kaasatuse edendamine Eesti ühiskonnas. Millega Helen varem on tegelenud ning mida ta oma töös ning üldse elus oluliseks peab, saate lugeda allpoolt.

Kui Sinu ettevõte, vabaühendus või organisatsioon ei ole veel mitmekesisuse kokuleppega liitunud, siis on Helen inimene, kelle poole tuleb pöörduda. Mitmekesisuse kokkuleppe kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Räägi meile veidi oma taustast, kus oled õppinud, millega varem tegelenud?

Oma magistrikraadi omandasin Kesk-Euroopa Ülikoolis soouuringute (Gender Studies) erialal, olen töötanud Eesti LGBT Ühingus ja võrdõigusvoliniku kantseleis ning pikalt Vabaühenduste Liidus, kus seisime laiemalt demokraatia ja vaba kodanikuruumi eest.

Uues ametis puutud kokku keeruliste ja tundlike teemadega, mis sind kandideerimise juures enim kõnetas?

Nagu iga minu tegevusega, siis kõnetas mind võimalus muutust luua. Mu töö on otseselt seotud sellega, kui kaasavaid ja mitmekesisust väärtustavaid töökeskkondi oskavad tööandjad luua. Kuna enamik inimesi veedab suure osa oma päevast just tööl, siis näen siin võimalust aidata kaasa sellele, et võimalikult paljud inimesed saaksid tööl olla, kes nad on, nagu nad on, midagi varjamata, ausalt ja väärikalt.

Miks inimõiguste teemad sulle korda lähevad?

Olin umbes 10-aastane, kui kirjutasin koolikirjandis, et tahan saada politseinikuks. Lisasin, et kuigi naised enamasti politseinikud ei ole, siis mina tahan ikkagi. Ehk et juba lapsena häiris mind, kui kellelgi oli raske teha või saavutada midagi seepärast, kes ta oli. Kuigi politseinikku minust ei saanud, siis ebavõrdsus ja -õiglus on mind läbi elu takka tõuganud ja olen ikka otsinud võimalusi, kuidas võrdsust juurde luua.

Kui palju sa üldse jälgid, mis ühiskonnas toimub ja mis teemad sulle eriti olulised on?

Valin väga hoolega, mida ja mis mahus jälgin. Info üleküllus on meeletu, sestap kaitsen oma aju ja süvenemisvõimet sellega, et väldin kiireid infoampse ning keskendun pigem põhjalikumatele käsitlustele. Mind väga puudutavad võrdse kohtlemise teemad, laste õigused, lähisuhtevägivald, keskkonnateemad, aga ka laiemad ühiskondlikud ja poliitilised arengud Eestis ja mujal maailmas, sh valeinfo levik ja infosõjad.

Mida soovitaksid teistele vaadata, lugeda….

Kui kiired infokillud väsitavad, siis Levila on väärt koht pikemaks süvenemiseks. Jaan Aru hiljutine raamat „Loovusest ja logelemisest“ toob rahu ja julgust võtta aega süvenemiseks (ja lõpuks ka logelemiseks). Kõige enam soovitangi luua endale võimalused oma lemmikteemadesse põhjalikult sisse minna, jätta kõik muu kõrvale ja unustada end uute teadmiste või oskuste omandamisse.