Kommunikatsiooni jõud

Kui olulised on lugu ja selle rääkimine avaliku arvamuse kujundamisel, kuidas rääkida väärtustest ning mida teha sotsiaalmeedia trollide ja võltsuudistega – mitmekesisuse aastafoorumi viimases paneeldiskussioonis arutasid nendel teemadel Newsmavens.com peatoimetaja Zuzanna Ziomecka,  Friso Roscam Abbing Euroopa Liidu põhiõiguste agentuurist, Vodafone Group Services Limited mitmekesisuse ja kaasatuse juht Karina Govindji, agentuuri Spoon ärijuht Gabriella Wiiala, ning Seznam.cz juhtivtoimetaja Jindřich Šídlo.

Tihedast mõttevahetusest said kirja olulisemad mõtted ja näpunäited, loodetavasti annab lugeja andeks, et iga mõtte taha polnud aega kirja panna täpsemat autorit.

  • Nii mitmekesisusega tegelemise kui kommunikatsiooni edukus sõltub ettevõtte juhi pühendumisest teemale.
  • Kõik, mida öeldakse välises kommunikatsioonis, kajab vastu ka firma sees. Kui organisatsioon jagab enda kohta infot, siis peab arvesse võtma stereotüüpe – mida vältida, kas on esindatud päris inimesed või ainult modellid, ega ei taastooda olemasolevaid stereotüüpe ja eelarvamusi. Teisisõnu – kas firmas sees on asjad korras, enne kui minna neid väljaspoole kuulutama?
  • Hea kommunikatsiooniinimene tunneb keelt – on sõnu, mis mõjuvad meestele rohkem ja sõnu, mis kõnetavad rohkem naisi. Kui on soov kaasata firmasse rohkem naisi, siis on sõnavalikud olulised.
  • Kõige keerulisem on enda eelarvamuste, puuduste või privileegide tunnistamine. Seepärast tuleb rääkida ka teekonnast, mitte ainult tulemustest – kui me ei räägi teekonnal tehtud vigadest ja saadud kogemustest, siis ei saa ka tulemusi.
  • Igaühel on õigus tunda end väärtusliku inimesena, seepärast on oluline võimalikult varakult õpetada eelarvamusi ja stereotüüpe ära tundma. Siis ei pea hiljem mitmekesisusega nii palju tegelema.
  • Mitmekesisust räägitakse rohkem ärilise kasu võtmes, kuid tegelikult räägime elementaarsetest inimõigustest, mis on teema puhul palju olulisemad. Suurkorporatsioonidel on võimalik oma hoiakute, ärieetika ja kommunikatsiooniga mõjutada ka kohalikku poliitikat – oma väärtuste eest seisma kõigis riikides. Kui öelda, et siin riigis ei suhtuta näiteks LGBT kogukonda hästi, järelikult võime ka oma firmas neid diskrimineerida, siis pole deklareeritud väärtus kehtiv enam üheski riigis, see kaotab usutavuse.
  • Enda väärtuste ja hoiakute määratlemine ja nende järgi elamine on oluline eriti millenialite ja noorema põlvkonna jaoks.
  • Arvesta ka kohaliku kontekstiga! Paljud suurfirmad kasutavad rahvusvahelisi sõnumeid, mis ei arvesta kohalikku konteksti või ajalugu, loovad vastuseisu tekitavaid stereotüüpe, mis ei lase ka heal mõttel pärale jõuda.
  • Kui räägid vähemustest, siis kes on autentne sõnumitooja? On need alati „ametlikud esindajad“ või annad näo ja hääle „nähtamatutele“? Kehtib nii ettevõtte kommunikatsioonis kui ajakirjanike hea tava juures: kui räägid vähemustest, siis räägi mõne vähemuse esindajaga, mitte poliitiku, ajakirjaniku või vabaühendusega. Vähemuste hääl kuulub tervikpilt.
  • Hoiame oma sõnumid positiivsena ja otsime ühisosa! Kui me asume „võitlusse“, siis tähendab see vaenlasi või vastaseid, keda ju tegelikult ei ole! Peame mõistma teiste hirme ja neid kuulama, seepärast võib ksenofoobiasse suhtuda rahulikult. Võõraid nähtusi kardetakse seni, kuni pole nendega tutvutud. Kui me räägime aga rassismist, siis see ei ole mingil kujul tolereeritav.
  • Konkreetsete inimeste lood on väga võimsad mõjutusvahendid. Meie aju loob rääkimise ajal verbaalsest tekstist 32 visuaalset pilti!
  • Hoia lugu lühike!
  • Tegelemine on olulisem kui perfektsuse tagaajamine – lõpetage kahtlemine, tegutsege, korrigeerige, kontrollige tulemusi, seadke kahtluse alla, piloteerige ideid.
  • Keskenduge tõele, usaldage seda!
#erinevus-rikastab #ettevotlus-ja-inimoigused #mitmekesisus #mitmekesisuse-kokkulepe #sooline-vordoiguslikkus #vordne-kohtlemine