Inimõigused on osa meie kõigi igapäevast – need on õigused, mis puudutavad võrdsust ja isikuvabadust. Inimõigus on tunda end turvaliselt ja täisväärtusliku ühiskonna liikmena, vaatamata oma puudele, soole, vanusele, rahvusele, keelele, seksuaalsusele, religioonile või nahavärvile. Inimõigus on õigus perekonnaelu puutumatusele ja tööle ning õigus saada haridust ja arstiabi. Inimõigused on meie kõigi õigused, inimõigustega ühiskond on õnnelik ühiskond. 

2021. aasta 4. mail ootab Eestit ÜRO inimõiguste nõukogus ees järjekorras kolmas korraline ülevaatus. See tähendab, et inimõiguste olukord meie riigis saab olema suurendatud rahvusvahelise tähelepanu all. Ülevaatusel hindavad maailma riigid tööd, mida Eesti on viimase 5 aasta jooksul teinud inimõiguste tagamiseks, ja jagavad soovitusi, kuidas riik saaks veel paremini rahva õigusi kaitsta.

Inimõiguste ülevaatuse aluseks on erinevad omavahel sõltumatud aruanded. Vastukaaluks Eesti riiklikule raportile esitab võrdse kohtlemise võrgustik oktoobris ÜRO-le omapoolse variraporti. See annab võimaluse ka kõige vaiksemal ja kaugemal häälel saada kõlapinda. Kui välisministeeriumi raport on vaade inimõigustele riikliku pilgu läbi, siis valitsusväliste organisatsioonide roll on viia rahvusvahelisele tasandile just rahva hääl.

Iga Eesti inimene saab anda panuse, et ülevaatusel esitatakse Eestile sisukaid küsimusi ja soovitusi, tänu millele inimõiguste kaitse Eestis tugevneb. Jaga kogemusi, et variraport näitaks, kuidas Eestis päriselt inimõigustega lood on!

Võrdse kohtlemise võrgustiku projekti VÕIVIK rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.