Inimõigused on osa meie kõigi igapäevast – need on õigused, mis puudutavad võrdsust ja isikuvabadust. Inimõigus on tunda end turvaliselt ja täisväärtusliku ühiskonna liikmena, vaatamata puudele, soole, vanusele, rahvusele, keelele, seksuaalsusele, religioonile või nahavärvile. Inimõigus on õigus perekonnaelu puutumatusele ja tööle ning õigus saada haridust ja arstiabi. Inimõigused on meie kõigi õigused, inimõigustega ühiskond on õnnelik ühiskond.

Alates 2006. aastast hindab ÜRO Inimõiguste Nõukogu inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist liikmesriikides.  Nõukokku kuulub 47 liikmesriiki, sh värske liikmena ka Eesti, kelle mandaat kestab kuni 2028. aasta lõpuni.

Mais 2026 toimub ÜRO inimõiguste nõukogus neljas korraline ülevaatus (Universal Periodic Review ehk UPR). Lisaks riigile võivad raporti oma seisukohtadega ÜROle esitada ka vabaühendused. Kui välisministeeriumi raport on vaade inimõigustele Eestis riikliku pilgu läbi, siis valitsusvälised organisatsioonid viivad rahvusvahelisele tasandile kodanikuühiskonna hääle. UPR-i eesmärk on hinnata, kui hästi on riigid hakkama saanud inimõigusalastele standarditele vastamise ja kohustuste täitmisega.