Kelly Grossthal: “Vaenukõnet on vaja tõhusamalt reguleerida mitte Euroopa, vaid meie endi huvides.”
Lokkav ja piirideta vaenukõne ässitab erinevaid gruppe üksteise vastu ja võib viia reaalse vägivallani. See ei ole arvamus. See on … Loe edasi
Vaen
Võrdse kohtlemise võrgustik kutsub ministeeriumi üles arvestama vabakonna seisukohtadega: vaenukõne eelnõu vajab muutmist ja täiendamist
Võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide heaolu eest seisvaid vabaühendusi koondav võrdse kohtlemise võrgustik saatis justiits- ja digiministrile arvamusavalduse, milles avaldab nördimust … Loe edasi
Otsime praktikante, kes aitaks seirata vaenukõnet sotsiaalmeedias
Inimõiguste keskus koostöös vabaühendustega üle Euroopa seirab sotsiaalmeediat, et välja selgitada, kas digiplatvormid (nt Facebook, TikTok) reageerivad vaenukõnele nii, nagu … Loe edasi
Kliiniline psühholoog Arun Mansukhani lahkab vaenu ja sallimatuse põhjusi
5. detsembril annab inimõiguste keskuse kutsel Eestis loengu Hispaania kliiniline psühholoog Arun Mansukhani, kelle töö fookuses on muuhulgas ka vaenukõne … Loe edasi
Huvitud sotsiaalmeediast ja vaenukõnest? Tule praktikale või vabatahtlikuks!
Inimõiguste keskus viib koostöös vabaühendustega üle Euroopa läbi sotsiaalmeedia seiret, et välja selgitada, kas sotsiaalmeediaplatvormid (nt Facebook, TikTok) reageerivad vaenukõnele … Loe edasi
Egert Rünne: sõnavabadus lõpeb seal, kus algab vaenukõne
Ühiskonnas ja riigikogus toimuva sõnavabaduse piiride debati valguses on asjakohane küsida, kas ja miks on vaenukõne reguleerimine Eesti ühiskonna jaoks … Loe edasi
Inimõiguste keskuse seisukohad: vaenu õhutamist ja vaenu motiiviga kuritegusid puudutava seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Eesti Inimõiguste Keskus saatis 10. oktoobril omapoolsed seisukohad Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse … Loe edasi
- 1
- 2
- 3
- …
- 10
- Järgmine lehekülg »