Merle Albrant, Anni Säär 

Inimkaubandust saab nimetada tänapäeva orjuseks ning isegi aastal 2012 on inimesi, keda koheldakse kaubana, mida saab osta, müüa ning oma tahte kohaselt kasutada. Inimkaubanduse ohvriks langevad nii naised kui mehed, nii täiskasvanud kui alaealised. Inimkaubanduse puhul on tegemist isikuvabaduse ja väärikuse tõsise rikkumisega ning väga raske kuriteoliigiga.

Kuna ka Eestis on inimkaubandus probleemiks, tehti selle vastu võitlemiseks 2012. aastal mitmeid edusamme ning pöörati suuremat tähelepanu ohvrite abistamisele.

Poliitiline ja institutsionaalne areng

19. aprillil 2012. aastal kiitis valitsus heaks „Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014“ uuendatud rakendusplaani aastateks 2012-2014, milles ette nähtud tegevused on seotud ka inimkaubandusvastase võitluse tõhustamisega.

Rahvusvahelise turvalisuskoostöö edendamise raames tõhustatakse korrakaitselist tegevust piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks, kindlustatakse parem koostöö lähinaabrite politsei, tolli ja piirivalvega narko- ja inimkaubandusevastases tegevuses. Ohvrite turvalisuse paremaks tagamiseks on seatud sihiks ohvriabi tugivõrgustiku laiendamine üle kogu Eesti.

Seadusandlik areng

2012. aasta on Eesti jaoks oluline aasta inimkaubandusvastase võitlemise tõhustamisel, kuna toimus suur muudatus siseriiklikus õiguses – karistusseadustikku toodi eraldi sisse inimkaubanduse mõiste ning süüteokoosseis. Eelnevalt oli karistusseadustikus üks paragrahv (§ 133), mis käsitles orjastamist – vägivalla või pettusega inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud oma tahte vastaselt kellegi teise kasuks töötama või täitma muid kohustusi, samuti inimese sellises olukorras hoidmist. 14. aprillil 2012 jõustus karistusseadustiku muutmise seadus, millega toodi sisse uued koosseisud, mis puudutavad inimkaubanduse toetamist, kupeldamist,  prostitutsioonile kaasaaitamist ja  inimkaubandust alaealise ärakasutamise eesmärgil).

Uus inimkaubanduse säte ei tee vahet, kas inimkaubanduse ohver on sunnitud tegelema prostitutsiooni, ehitamise või muu valdkonnaga. Samas esineb vahe alaealiste ärakasutamisel inimkaubanduse eesmärgil – vastutuse tekkeks ei ole vaja tõestada pettust või vägivallategu. Oluline on ka märkida, et abitus seisundis inimese ärakasutamise eest inimkaubanduses on karistuse määrad raskemad.

2012. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatus peaks aitama ohvrite õigusi selgemini ja paremini kaitsta. Nüüdseks on Eesti siseriiklik õigus paremini kooskõlas Euroopa Liidu inimkaubandust käsitlevate õigusaktidega. Varasem seadusandlus ignoreeris ohvrite vajadusi ja õigusi ning kaubitsejad pääsesid kas lühikese vangistuse või rahalise karistusega. Kriitikud on siiski seisukohal, et antud seadusemuudatus ei lähe piisavalt kaugele ning kahtlevad, kas seaduse muudatuste sisseviimisel võeti ikka piisavalt arvesse inimkaubandusohvrite huve.

Eesti on näidanud üles tahet viia mitmed seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. 2012. aasta detsembris koostati ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõukohaselt võetakse üle eespool mainitud direktiiv ja osaliselt ka laste seksuaalse kuritarvitamise vastane direktiiv. Seadusmuudatused muudavad inimkaubandusohvrite ja väärkoheldud laste olukorda tunduvalt paremaks, kuna on konkreetselt määratletud, milliseid teenuseid neile osutatakse.  Nendeks teenusteks on majutus, toitlustamine, tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavuse tagamine, materiaalse abi osutamine, psühholoogiline nõustamine, tõlketeenused ja muud teenused, mis on vajalikud ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks.

2013. aasta 8. veebruaril esitas Justiitsminister nimetatud eelnõu Vabariigi Valitsusele ning Vabariigi Valitsus algatas “Ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. aasta istungil.

Kohtupraktika

2012. aastal ilmus kriminaalpoliitika uuring 2011. aasta kohta, millest nähtus, et 2011. aastal saadeti kohtusse kolm rahvusvahelise inimkaubanduse tunnustega kriminaalasja. Ühes juhtumis tegelesid viis Eestis elavat isikut prostitutsiooni vahendamisega Eestis ja Rootsis. Klientide leidmiseks kasutati kodulehekülge ja internetireklaami; korraldati prostituutide värbamist, transporti ja majutust ning seksuaalteenuste pakkumist. Rootsi kohus mõistis kõik grupi liikmed süüdi ja karistuseks määrati vangistused (pikim neist oli kolm aastat). Teised kohtusse saadetud inimkaubanduse juhtumid olid suures osas seotud Saksamaaga. Samuti registreeriti kaks orjastamise juhtumit, millest ühe puhul oli tegu tööorjuse juhtumiga, kus kaks isikut vahendasid ühe inimese tööle Saksamaale. Isik alustas Saksamaal tööd, kuid kohapeal selgus, et töötingimused ei vastanud suuliselt kokku lepitule. Teise juhtumi puhul kasutas mees ära oma elukaaslase abitut seisundit ja sundis teda kahe aasta jooksul tegelema prostitutsiooniga. Samuti registreeriti 15 prostitutsioonile kaasaaitamise kuritegu, kus vahendati tüdrukuid välismaale tööle (nt Soome, Hispaaniasse), avaldati intiimteenuste kuulutusi internetiportaalides, üüriti kortereid intiimteenuste osutamiseks või anti selleks kasutada ruume ja vahendeid (enamasti kortereid, kuid ka limusiini).

2011. aastal registreeriti kuus välismaalaste ebaseaduslikku üle piiri toimetamise kuritegu. Enamik välismaalasi toimetati Eestisse Lätist, ent oli ka juhtumeid, kus isikuid toodi üle idapiiri.

2012. aastal registreeriti 32 inimkaubandusega seotud kuritegu karistusseadustiku § 133, § 133¹, § 133², § 133³, 175 ja 268¹ alusel. Karistusseadustiku § 133 alusel registreeritud inimkaubanduse juhtumite (6) puhul oli üldjuhul tegemist prostitutsiooniga tegelevate naiste kinnipidamisega ja nende suhtes vägivalla kasutamisega. Ühe juhtumi puhul oli kannatanuks alaealine. Karistusseadustiku § 133¹ alusel registreeritud inimkaubanduse toetamise juhtumite (3) puhul oli üldjuhul tegemist Eesti riigipiiril tabatud ebaseaduslike isikute smuugeldamise ja seeläbi inimkaubanduse toetamise juhtumitega. Ühel juhul oli vaja grupp vietnamlasi, nende hulgas alaealisi, toimetada Vene Föderatsioonist teistesse Euroopa riikidesse. Varem olid need isikud olnud sunnitud töötama Vene Föderatsioonis tavapäratutel tingimustel ja oleks olnud selleks sunnitud ka hiljem teistes Euroopa riikides. Grupis oli ka alaealisi.

Inimkaubanduse kuritegude kohta tehti 2012. aastal mitu kohtulahendit.

29. mail 2012 mõisteti inimkaubanduse sätte alusel kupeldamises süüdi kolm isikut – üks neist karistusseadustiku § 1332 lg 2 p. 1 alusel ja kaks isikut § 1332 lg 1 alusel. Organiseerijale määrati 1 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus ja teisele kahele 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus.[1] Seega oli juba üks kuu peale karistusseadustiku muutmise vastuvõtmist, millega toodi sisse inimkaubanduse süüteokoosseis, ka tehtud esimene kohtuotsus, kus isikud mõisteti süüdi inimkaubanduses.

Esimene kuulsaim juhtum peale karistusseadustiku orjastamise paragrahvi muudatuse jõustumist 2012. aastal oli Indrek Mandre juhtum, kes vahistati prostitutsiooni vahendamisele kaasaaitamises kahtlustatuna (kohtulahend 1-12-7180).

Mandre üritas legaliseerida värbamist ja ohvrite ekspluateerimist, mis on üks inimkaubitsejate viimase aja trende. Kaubitsejate ja kaubitsevate vahel sõlmiti esmapilgul ametlikena tunduvad lepingud ning kaubitsetavatel tekkisid alla kirjutamisega rahalised kohustused. Paljud naised ei julgenud lepingut rikkuda. Mandre saatis Luksemburgi väikelinnas Remichis asuvasse klubisse Paradise Club 95 naist, teades, et seal tegeletakse prostitutsiooni vahendamisega. Kreeka klubisse Diamond Dolls vahendas ta aastatel 2008-2009 viit naist. Kohapeale jõudes pididki naised vahendama prostitutsiooniteenuseid, mis ei olnud see, milles varem kokku lepiti. Harju Maakohtu 6. augusti 2012. aasta otsusega tunnistati Mandre süüdi ning talle määrati kokkuleppemenetluses karistuseks kahe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg. Reaalne vangistus asendati aga 1458 tunni üldkasuliku tööga. Juriidilise isikuna mõistis kohus süüdi Mandrele kuuluva OÜ BMS-i ja määras firmale rahalise karistuse 6000 euro ulatuses ja mõistis välja kuritegeliku tegevusega teenitud tulu, mille suuruseks hinnati 69 720,07 eurot. Prokuröri sõnul ei hoitud kedagi vägisi kinni, kuid kui Mandre teadis, et klubides tegeletakse intiimteenuste vahendamisega, siis oleks ta pidanud klubidega koostöö lõpetama.

Ühel juhtumil oli tegemist kupeldamisega karistusseadustiku § 133² alusel (kohtulahend 1-12-11790, detsember 2012), kus elukaaslased korraldasid prostitutsiooniga tegeleva isiku kohtumisi klientidega internetiportaalis ja organiseerisid talle ka pinna, kus teenuseid pakkuda.

Statistika ja uuringud

2012. aastal avaldatud statistika kohaselt avastati 2011. aastal 56 inimkaubanduse ohvrit, kelle puhul tuvastati 71 inimkaubanduse episoodi, milles reaalne ärakasutamine toimus 64-l juhul ning seitsme episoodi puhul õnnestus ohvril enne ärakasutamist lahkuda või põgeneda. Tegelikkuses on inimkaubanduse juhtumeid oluliselt rohkem, kuid neid ei tuvastata sellistena. Inimkaubandusega seotud kuritegusid registreeriti enne karistusseadustiku muudatuse jõustustmist (14.04.2012) kas  prostitutsiooni vahendamise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise, orjastamise ja ebaseaduslikult välismaalaste üle piiri toimetamise juhtumitena.

Olgugi, et Eesti on palju edasiminekuid teinud, ei kvalifitseeru Eesti Ameerika Ühendriikide valitsuse avaldatud uuringus siiski Tier 1 tasemele, kus on enamus arenenud riikidest. Eesti on tasemel Tier 2 kuna Eesti on üles näidanud piiratud ennetustegevust ning ei vasta täielikult miinimumnõuetele inimkaubanduse kõrvaldamiseks. Aruande kohaselt on Eesti jätkuvalt nii lähte-, siht- kui ka transiitmaa prostitutsiooni ja sunnitöö ohvritele.

Head praktikad

Hea praktika näiteks on Eesti õiguskaitseorganite koostöö arendamine erinevate riikidega ja infovahetus Interpoli, Europoli ja saatkondadega inimkaubanduse ohvrite abistamisel piiriüleste inimkaubanduse juhtumite menetlemisel. Kõige aktiivsemat koostööd tehti Soomega, kuna see on prostitutsiooni vahendamise peamine sihtriik. Kuid koostööd tehti ka partneritega Hollandist, Rootsist, Saksamaalt, Norrast, Küproselt ja Luksemburgist.

Oluliseks arenguks 2012. aastal saab pidada erinevate teavitustegevuste kaudu tähelepanu pööramist ennetusele. 2012. aastal täiendati ühiskonnaõpetuse aineraamatuid, millega töötati välja täiendavad õppematerjalid inimkaubanduse teema, sh ohvrite abisaamise võimaluste käsitlemiseks. Koostati ka inimkaubandusalane koolitusprogramm ja sellele lisati koolitajate andmebaas.

Välisministeeriumi poolt rahastatud projekti raames teavitati ligikaudu 500 õpilast inimkaubanduse ohtudest. Tervise Arengu Instituut korraldas infopäeva „Prostitutsioon ja sellega kaasnevad ohud“, kus anti ülevaade inimkaubandusest, prostitutsioonist ja nendega seotud kuritegevusest. MTÜ Living for Tomorrow korraldas seminari teemal „Tööjõu ärakasutamine – ennetamise võimalused ning tõkestamine“.Kodanikualgatuse korras korraldati esmakordselt Eestis inimkaubanduse vastase võitluse päeval 18. oktoobril 2012. aastal foorum „Inimkaubanduse müüdid – Äri, seks ja poliitika“.

Erinevad mittetulundusühingud tegelevad inimkaubanduse ohvrite abistamisega ja ennetustööga. MTÜ Living for Tomorrow pakub nõustamisliini teenust (telefoninumbril 6607320). Nõustamisteenust prostitutsiooni kaasatutele ja varjupaigateenust inimkaubanduse ohvritele pakub MTÜ Eluliin.

Trendid aruande perioodil

Inimkaubandusest, selle olemusest ning ohvrite abistamisest on hakatud rohkem rääkima, kuid sellele teemale tuleks veelgi rohkem tähelepanu pöörata. Räägitud on inimkaubanduse erinevatest vormidest ning sellest, et inimkaubandus on ka isiku kerjama sundimine, kuritegu toime panema ja muid inimesele vastumeelseid kohustusi täitma sundimine. Samuti on inimkaubandus inimese hoidmine sellises olukorras, kui see on toime pandud vabaduse võtmisega, vägivallaga, pettusega, kahju tekitamisega ähvardamisega, teisest isikust sõltuvusega, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Kahjuks on aga ühiskonnas inimeste teadlikkus inimkaubanduse olemusest madal ning just seetõttu oleks vaja panna suuremat rõhku ennetustööle.

Soovitused

  • Pöörata suuremat rõhku elanikkonna teavitamisele inimkaubanduse olemusest, ohtudest ja ohvrite kaitsest erinevatel ühiskonna tasanditel. Ennetava meetmena pöörata suuremat rõhku õpilaste teavitamisele, tõstes noorte teadlikkust inimkaubanduse ohtudest ja riskidest.
  • Pöörata rõhku inimkaubanduse nõudluse probleemi lahendamisele.
  • Maksta inimkaubanduse ohvritele kompensatsiooni.
  • Võtta täies mahus üle inimkaubanduse direktiiv.

[1] Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja 29.05.2012. a. otsus kriminaalasjas nr. 1-12-2934.