30. aprillil esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2012″, milles käsitleti Eesti viimase aasta arengut pea kõigi Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud inimõiguste valdkondades.

Koondades kokku eelmise aasta olulisemad sündmused inimõiguste valdkonnas, on aruanne kujunenud oluliseks teenäitajaks inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis, aga ka väljaspool. Seekordseski aruandes antakse ülevaade nii poliitilistest kui ka seadusandlikest arengutest ning statistikast, tuuakse ka näiteid ning antakse konkreetseid soovitusi, millele edaspidi tähelepanu tuleks pöörata. Aruande ühe toimetaja Marianne Meiorgi sõnul on viimase viie aasta jooksul näha suurimat edasiminekut, aga samas ka suurimat paigalseisu, võrdse kohtlemise teemades. “Ühelt poolt on nendel teemadel hakatud rohkem rääkima – näiteks võib tuua debatte soolise palgalõhe ja sookvootide, samuti kooseluseaduse teemal,” ütles Meiorg, “Samas on endiselt puudu poliitilisest tahtest, et nende teemadega tõhusalt tegeleda.”

Erinevalt eelnevatest aastatest on lisandunud peatükk inimõiguste kaitse riiklikust raamistikust. Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja ja aruande üks toimetajatest Kari Käsper leiab, et riik ei ole inimõiguste kaitset piisavalt tõsiselt võtnud. “Kuigi vabaühendused nagu Eesti Inimõiguste Keskus saavad inimõiguste kaitse osas kaasa aidata, on peamine kohustus inimõigusi kaitsta ja edendada riigil,” ütles Käsper. “Riik peab mitte ainult deklareerima inimõiguste olulisust, vaid looma tervikliku inimõiguste kaitse ja edendamise süsteemi, mille üheks osaks on rahvusvaheliselt akrediteeritud riiklik inimõiguste kaitse institutsioon.”

Olulisteks edasiminekuks võib 2012. aastal pidada aktiivsemat arutelu võrdse kohtlemise ja pagulaste teemadel, viha õhutamise seaduseelnõu algatamist, puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimist ning varjupaigataotlejaid otseselt puudutavat eelnõu, mis muudab välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust. Tagasiminekuks on otsus, et seadusakte vene keelde riigi poolt ei tõlgita, samal ajal kui plaanitakse tõlkida kõik õigusaktid inglise keelde. Seisma on jäänud ka kooseluseadus. Jätkuvalt on problemaatiline varjupaigataotlejate olukord nii neile pakutavate teenuste kui eluaseme osas.

Mitmed eelmisel aastal tehtud soovitused on tänaseks leidnud väljundi – näiteks on valminud tegevuskava soolise palgalõhe vähendamiseks, on tehtud otsus varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse kolimiseks Väike-Maarjasse, samuti on karistusseadustikku sisse viidud inimkaubandust keelustav säte.

Aruande peatükkidega saab tutvuda siin (tekstiversioon):

Eessõna – Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque
Peatükk 1 – Piinamise, ebainimlikult või alandavalt kohtlemise ja karistamise keeld
Peatükk 2 – Orjuse ja sunniviisilise töötamise keeld
Peatükk 3 – Õigus isikuvabadusele
Peatükk 4 – Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele
Peatükk 5 – Õigus austusele perekonna- ja eraelu vastu
Peatükk 6 – Sõnavabadus
Peatükk 7 – Kogunemis- ja ühinemisvabadus
Peatükk 8 – Diskrimineerimise keeld
Peatükk 9 – Õigus haridusele
Peatükk 10 – Rahvusvähemuste olukord
Peatükk 11 – LGBT inimeste olukord
Peatükk 12 – Pagulaste ja varjupaigataotlejate olukord
Peatükk 13 – Lapse õigused
Peatükk 14 – Puuetega inimeste õiguste kaitse Eestis
Peatükk 15 – Inimõiguste kaitse riiklik organisatsiooniline raamistik

Aruanne “Inimõigused Eestis 2011″ (PDF formaadis) eesti keeles.

Ekspertide soovituste kokkuvõte

Aruandes inimõiguste olukorda käsitlevad valdkonna eksperdid tegid mitmeid soovitusi, kuidas inimõiguste kaitset Eestis tõhustada:

  1. Uurida põhjuseid, miks piinamisjuhtumeid puudutav kohtupraktika on regiooniti erinev. Tõsta prokuröride, uurijate teadlikkust valdkonnast, samuti ohvrite teadlikkust oma õigustest.
  2. Teavitada paremini inimkaubanduse olemusest, ohtudest ja ohvrite kaitsest, eriti noori. Maksta kompensatsiooni inimkaubanduse ohvritele ja võtta üle inimkaubanduse direktiiv täies mahus.
  3. Ohjeldusmeetmete kandmine haiguslukku peaks tagama täpse ja korrektse ülevaate ohjeldusmeetmete kohaldamisest. Tagada sundravile paigutatud isikute viivitamatu ärakuulamine kohtus.
  4. Lahendada keele- ja tõlkeprobleemidkohtutes ja õigusabi kättesaadavuses. Koolitada kohtunikke varjupaigataotlejate ja väljasaadetavate erilise olukorra osas. Motiveerida advokaate pakkuma riigi õigusabi läbi kutse-eetika ja professionaalse vastutuse koolituste.
  5. Vaadata üle jälitustegevuse regulatsioon lähtudes inimõiguste kaitsest. Koguda jälituslubade andmise kohta detailset statistikat. Soodustada objektiivset arutelu Euroopa Liidu andmekaitsereformi sisu ja võimalike mõjude osas.
  6. Jätkata tööd nn vaenu õhutamise eelnõuga.
  7. Täpsustada vabaühenduste õiguslikku tegutsemiskeskkonda, sh arusaama vabatahtlikust töö ja sotsiaalse ettevõtluse maksustamisest ning tulumaksusoodustuse ulatusest. Üle vaadata avaliku koosoleku seadusega sätestatud piirangud igaühe õigusele avalikule kogunemisele.
  8. Rahastada võrdõiguslikkuse voliniku tegevustvastavuses ülesannetega. Suurendada valitsusväliste inimõiguste organisatsioonide rahastamist ning muuta rahastamine läbipaistvamaksVõtta vastu arengukavad soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja võrdsete võimaluste tagamiseks. Luua soolise võrdõiguslikkuse nõukogu.Jälgida tõmblukumeetodi kasutamist 2013. aasta kohalike valimiste ajal ning õigusaktide mõjude hindamise metoodika rakendamist. Juhtida tähelepanu konkreetsetele diskrimineerimisjuhtudele. Erakondadel võtta selged seisukohad võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise küsimustel.
  9. Lähtuda haridusreformide puhul enam võrdsete võimaluste põhimõtetest. Suurendada rahastust ja tugekoolidele erivajadustega õppurite kaasamiseks. Tagada kinnipeetavatele õigus haridusele. Koguda haridusalast statistikat kõikidel teemadel. Tegeleda tõhusalt koolivägivalla probleemiga.
  10. Tõsta vene noorte teadlikkust demokraatiast, põhiõigustest ja osalemisest ühiskonnas. Uurida, miks eestikeelne õpe vene koolides ei võimalda võrdseid võimalusi tööturul. Tegeleda süvitsi venekeelset elanikkonda mõjutavate diskrimineerimisjuhtudega ning nende põhjustega, eriti tööelu valdkonnas. Tagadaolulisemate õigusaktide vene keelde tõlkimine, ajakohane hoidmine ja tasuta ligipääs. Kaaluda sünnijärgse kodakondsusega isikutele mitmikkodakondsuse lubamist.
  11. Jätkata kooseluseaduse eelnõu väljatöötamisega, samuti reguleerida soovahetust ja sellega kaasnevaid teenuseid. Kohustada väljastama sugu vahetanud inimesele muutunud andmetega kooli lõputunnistuse duplikaat. Laiendada võrdse kohtlemise seaduses kaitset diskrimineerimise eest seksuaalse orientatsiooni alusel väljaspool töösuhete valdkonda. Uurida LGBT inimeste olukorda erinevates valdkondades (sh koolis, tervishoius, kinnipidamisasutustes). Koolitada spetsialiste (haridus-, tervishoiu- ning sisekaitsevaldkonnas) LGBT teemadel.
  12. Pöörata tähelepanu pagulaste toimetulekule, eluaseme leidmisele ning rahastada eesti keele õpet. Seada sissekoos UNHCR ja Eesti Inimõiguste Keskusega piiripunktides erapooletu monitooring. Informeerida pagulasi paremini nende õigustest ja kohustustest. Kaasata vabaühendusi ja UNHCRi pagulasi ja varjupaigataotlejaid puudutavate poliitikate ja õigusaktide kujundamisse. Jätkata ühiskonna teadlikkuse tõstmisega pagulaste kohta. Pakkuda vastuvõtukeskuses varjupaigataotlejatele tervisekontrolli võimalust.
  13. Tõhustada ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamist ja asjakohase statistilise teabe kogumist. Keelataseaduses selgelt laste füüsiline karistamine. Tõhustada valdkondade ülest ja –vahelist koostööd (haridusasutused, tervis-hoiusüsteem, lastekaitse) lapse parima huvide kaitseks. Üle vaadata lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötajate õppekavad ülikoolides ja rakendus-kõrgkoolides, pöörates õppekavades enam tähelepanu lapse arengule ja õigusalasele õppele. Kaasata lapsi enam otsustusprotsessidesse. Teavitada ühiskonda rohkem laste õigustest (sh vene keeles).
  14. Töötada välja riiklik puuetega inimeste õiguste kaitse strateegia koos rakenduskavaga. Kehtestada seadusega, milliseid toetavaid sotsiaalteenuseid ja toetusi on puuetega inimestel õigus saada olenemata finantseerimisallikast. Koolitada puuetega inimestega kokku puutuvaid spetsialiste (nt sotsiaaltöötajaid, hooldustöötajaid, õpetajaid, politseiametnikke, bussi- ja taksojuhte jne) puudetemaatikas. Laiendada võrdse kohtlemise seaduses kaitset diskrimineerimise eest puude alusel ka väljaspool töösuhete valdkonda.
  15. Asutada Pariisi põhimõtetele täielikult vastav riiklik inimõiguste kaitse institutsioon. Parandada ministeeriumite ja riigiasutuste omavahelist koostööd inimõiguste tagamisel. Suurendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku riigieelarvelist rahastamist. Tagada Andmekaitse Inspektsiooni vastavus andmekaitse direktiivis ettenähtud sõltumatuse nõuetele.

Aruande valmimist ja väljaandmist toetas Kultuuriministeerium. Selle tõlget vene keelde toetas Avatud Eesti Fond ning esitlemist Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut.