Möödunud aastale on keeruline hinnangut anda: see ei olnud justkui hea, aga ka mitte üdini halb. Kui vaadata meie tegevust 2024. aastal – uusi algatusi, aidatud abivajajaid, koolitatud inimesi ja toetust meie tegevusele – ja seda kajastavaid numbreid, siis ei ole põhjust kurta.

Aasta arvestuses oli meil üheksa täistöökohaga töötajat. Kui mais ühines meiega Nora, kes hakkas seisma pagulaste õiguste eest, siis kaks kolleegi astusid vastu uutele väljakutsetele. Täname Kertut ja Helenit panuse eest inimõiguste kaitsmisse ning soovime neile edu! Aasta alguses liitus inimõiguste keskuse nõukoguga uus liige – Klemens -, kes aitab seada keskuse pikaajalisi eesmärke.

Keskmiselt oli meil korraga töös 14 projekti, mis aitasid täita strateegilisi eesmärke. Lisandus ka uusi tegevusi ukrainlaste tööalane nõustamine, tehisintellekti ohud inimõigustele ja kaks noorte võimestamise projekti: üks toetab Ukraina noorte lõimumist ning teine aitab noorsootöötajatel luua LGBT+ noortele turvalist keskkonda.
Kõik, kes on olnud seotud tööga vabaühenduses, teavad, et jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb projektikirjutamine mahutada oma tööaja sisse, planeerida vähemalt kaks aastat ette ja arvestada sellega, et kõik taotlused ei pruugi olla edukad. Selleks, et Eestis oleks ka tulevikus kõigi inimõigused kaitstud, kirjutasime aasta jooksul 17 projektitaotlust.

Meie peamine ülesanne on inimeste õiguste eest seismine. Teeme seda näiteks nõustamiste ja kohtuskäimise kaudu. Aasta jooksul oleme nõustanud pea poolt tuhandet inimest, seda eelkõige rahvusvahelise kaitse, võrdse kohtlemise ja tööalase ärakasutamise teemadel. Pagulasvaldkonna juristide poole pöörduti peamiselt rahvusvahelise kaitse pikendamise, tagasipöördumise ja perekondade taasühinemisega seoses. Lisaks keskendusime 2024. aasta teisel poolel ukrainlaste tööalase ärakasutamise teemalisele nõustamistele. Meie üllatuseks esines väga räigeid ärakasutamise juhtumeid, alates tööõnnetustest, kus tööandjad ei võtnud vastutust füüsiliste vigastuste eest tööülesannete täitmisel, töötasu maksmata jätmiste ning üldiste töölepingu lõpetamisega seotud teemadega. Võrdse kohtlemise teemal meie poole pöördujate mured olid seotud soo ja seksuaalse ahistamise, erivajadustega inimeste õiguste ning töövaldkonna vaidlustega. Veel andsime nõu vaenukuritegude teemal ning nõustasime tööandjaid, kes soovisid välja töötada ahistamisvastaseid põhimõtteid organisatsioonis.Aasta jooksul tegelesime 24 kohtukaasusega, millest uusi oli 17 ning strateegilisi viis. Enamik kaasusi oli rahvusvahelise kaitse valdkonnas ja põhiteemaks õigusriigi põhimõtete tagamine. Lisaks on pooleli ahistamisest teavitamise ja väljendusvabaduse kaasus, millest viimase riigikohtu lahendit ootame märtsis. Võitsime kaasuse, kus kohus otsustas, et puuduv sõjaväepilet ei takista elamisloa andmist. Kuna kohtuskäimine on kulukas ning avalik tähelepanu tihti koormav, siis tulevikuülesandeks jääb strateegiliste kaasuste leidmine ja ohvrite võimestamine oma õiguste eest seismisel.

Mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna aasta möödus edukalt. Tähistasime mitmekesisuse kuud konverentsiga „Kultuurikonfliktist innovatsioonini“, hindasime mitmekesisuse märgist taotlevaid organisatsioone ja andsime 60 organisatsioonile auga välja teenitud mitmekesisuse märgised. Kuigi tööandjad pööravad üha rohkem tähelepanu oma organisatsiooni sisekliimale ja soovivad probleemidele lahendusi leida, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sügisel ootamatult ja mõjuvat põhjust nimetamata, et märgise uue perioodi rahastus on tühistatud. Nähes, et seda on siiski vaja, jätkame teemaga tegelemist ja töötame 2025. aasta teisel poolel koos võrgustiku liikmetega välja märgise uue kontseptsiooni. Aasta jooksul liitus mitmekesisuse kokkuleppega 29 organisatsiooni, laiendades võrgustikku, mille liikmed austavad inimeste mitmekesisust ja väärtustavad võrdse kohtlemise põhimõtet, juba 229 organisatsioonini.

Kokku osales meie koolitustel ja seminaridel üle tuhande inimese, eelkõige mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnas. Käsitlesime ligipääsetavuse, turvalise töökeskkonna, naiste võimestamise ja üldise võrdse kohtlemise teemasid. Juristidele ja vabaühendustele viisime läbi seminare inimõiguste hartast, soo- ja seksuaalvähemustest ning vaenu ja sallimatuse põhjustest.

Oli ka Euroopa Parlamendi valimise aasta. Et meie toetajad saaks teha väärtuspõhise valiku, korraldasime meile kõige olulisematel teemadel küsitluse, mille tulemused avaldasime oma kodulehel. Sellest sai ka 2024. aasta loetuim uudis. Euroopa päeval korraldasime Vabaduse väljakul ning kaaskorraldasime Tammsaare pargis väitluse Euroopa Parlamenti kandideerijatega. Selleks, et tugevdada euroopalike väärtuste levikut kohtusaalides, lõime oma kodulehele Euroopa Liidu põhiõiguste harta alamlehe koos kohtukaasustega, kus hartat on kasutatud.

Meedias rääkisime Ukraina sõjapõgenike olukorrast Eestis, kogunemisvabaduse piiramise ohtlikkusest, sooteemadest ja paljust muust. Kuna sotsiaalmeedia on kommunikatsioonis üha olulisem, tellisime sotsiaalmeedia auditi ning uuendasime oma visuaalset kontseptsiooni.

Panustasime ka huvikaitsetöösse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Meie juhitud võrdse kohtlemise võrgustik andis tagasisidet vaenu õhutamist ja vaenumotiiviga kuritegusid reguleeriva seaduse, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõudele ning avaldas toetust nõusolekuseaduse jah-mudelile. Euroopa kodanikuvabaduste liit, Euroopa varjupaigavaldkonna õigusvõrgustik, Euroopa rassismivastane võrgustik, rahvusvaheline kübervaenuvastane võrgustik – need on vaid mõned rahvusvahelised võrgustikud, mille töösse aktiivselt panustasime.

Hea meel on ka tõdeda, et 2024. aastal kogusime oma tegutsemisaja jooksul kõige rohkem annetusi, sealhulgas saime ajaloo suurima annetuse ühelt inimeselt. Annetusi kasutasime strateegiliste kaasuste, projektide omafinantseeringute ja puhvri hoidmise jaoks, et ka keerulistel aegadel hakkama saada. Aitäh kõigile 361 annetajale! Peale annetajate toetasid meie tööd ka seitse praktikanti, kes aitasid meil sotsiaalmeedias vaenu levikut monitoorida, rahvusvahelise kaitse saajate asukohamaa infot otsida ja projekti kirjutamiseks eeltööd teha.

Väärtustamaks neid, kes koos meiega Eestis inimõiguste eest seisavad, hakkasime 2024. aastast tunnustama inimõiguste kaitsjaid. Aunimetust hakatakse välja andma igal teisel aastal. Eelmisel aastal tunnustasime aunimetusega „Võnge“ Feministeeriumit ja President Kaljulaidi Fondi, aunimetusega „Visadus“ Jakob Rosinat ning aunimetusega „Julgus“ Annika Laatsi. Aitäh teile veel kord, hindame teie tööd!

2025. aasta aasta esimene kuu ei ole raske olnud vaid Ameerikas. USA presidendi korraldused mõjutavad miljoneid abivajajaid üle maailma. Kahjuks – nagu alati – kannatavad kõige rohkem inimesed, kes on kõige haavatavamas olukorras. Otsus USA rahvusvaheline abi peatada on seda juba teinud. See on tõsine meeldetuletus, et inimõiguste eest tuleb võidelda igal ajal ja ükski võit võrdsema ühiskonna eest ei ole lõplik. Tööd tuleb täna teha ning inimõiguste eest oma toetusega seista veelgi innukamalt kui varem, sest muidu ei ole meil enam tugevaid organisatsioone, mis seisaksid inimõiguste eest siis, kui seda vaja on.