Juunis ja juulis jätkas keskus sotsiaalmeedias esineva vaenukõne monitoorimist, et uurida, kas sotsiaalmeedia platvormid tegelevad vaenukõne ohjamisega nii, nagu nad Euroopa Komisjoniga 2016. aasta mais kokku leppisid. Monitooring on osa rahvusvahelisest projektist SafeNet, mille eesmärk on vähendada ja analüüsida sotsiaalmeedias esinevat vaenu. Projekti on kaasatud 21 vabaühendust üle Euroopa.

Vaenu monitooritakse kahekuuste tsüklite kaupa ja ühtse metoodika alusel kõikides projektis osalevates riikides. Senise monitooringuperioodi vältel (veebruari algusest juuli lõpuni 2023) on keskus raporteerinud sotsiaalmeedia platvormidele vaenukõne juhtumitest 194-l korral. Seejuures on näiteks Facebook eemaldanud 61% raporteeritud juhtumitest ja TikTok 44%.

Kõige sagedamini on raporteeritud vaen puudutanud seksuaalvähemusi – 38% vaenusõnumitest on puudutanud just seda gruppi. Teiseks enim vaenatud sihtmärgiks on pagulased (32% raporteeritud juhtumitest). Rassistlikud väljaütlemised moodustavad raportite koguarvust 11%. Lisaks raporteerisime juhtumeid usuliste tõekspidamiste, etnilise kuuluvuse, moslemivastase ja soopõhise (sh identiteet, väljendumine) vaenu kohta.

Ehkki juunis leitud vaen puudutas enamuses LGBT+ kogukonda, mida võib seostada abieluvõrdsuse debattide ja kehtestamiga, esines vaenu eelnevate kuudega võrreldes siiski vähem. Hea meel on tõdeda, et juulis esines vaenu eestikeelses sotsiaalmeedias veelgi vähem ja seda kõikide sihtgruppide lõikes. Et juulis polnud vähemused ja nende vastased rünnakud poliitikas ja meedias ühiskonna fookuses, näib tõenäoline, et poliitiline fookus ja sotsiaalmeedias esinev vaenukõne omavahel seotud.

Sotsiaalmeedias esineva vaenukõne monitoorimise metoodika tuleneb Euroopa Komisjoni sellesisulisest tegevusjuhendist. Nimelt leppis Euroopa Komisjon 2016. aasta mais Facebooki, Microsofti, Twitteri ja YouTube’iga kokku, et internetis leviva ebaseadusliku vaenukõne ennetamiseks ja selle leviku vastu võitlemiseks tuleb rakendada ebaseadusliku vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendit. Muuhulgas peaks see kokkulepe tagama tõhusa süsteemi ebaseaduslikust vaenukõnest teavitamiseks erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel. Hiljem liitusid kokkuleppega ka TikTok ja Instagram.