Noppeid Arvamusfestivalilt mitmekesisuse juhtimise huvilistele

Juba saabuval nädalavahetusel, 14.–15. augustil on taas käes Arvamusfestivali aeg. Sel aastal väiksemalt toimuv ja varasemast veel enam veebis osalemist võimaldav mõttevahetusepidu on pühendatud põhiseaduse 100. sünnipäevale, mis tähendab, et kava puudutab mitmeid põhiõiguste, vabaduste ja võrdse kohtlemisega seotud teemasid. Arutelusid, mis otseselt või kaudselt puudutavad mitmekesisust ja kaasamist töökeskkonnas, on mõlemal päeval mitu ning et te neid maha ei magaks, tegime mitmekesisuse kokkuleppe poolt väikese ülevaate meile silma jäänud vestlustest.

 

Reede, 14. august

12–13:30 Tööandja võtmeroll välistöötaja kohanemisprotsessis

Küsimused, mida lahendama hakatakse, on: 1) kuidas tajuvad tööandjad enda rolli siia töö- ja pererände raames saabunud inimeste kohanemisel ning milline on nende huvi olla osa kohanemisprotsessist; 2) millised on ettevõtetes toimivad parimad praktikad välistöötajatele suunatud teenuste/tegevuste näitel ning kuidas olemasolevaid lahendusi süsteemselt edasi kanda; 3) kuidas tõsta tööandjate teadlikkust neist kui olulisest lülist kohanemisprotsessi soodustajana; 4) mis võiks olla riigi roll tööandja toetamisel välistöötaja kohanemisprotsessis.

Osalevad Ülle Matt (Swedbank, personalijuht), Kerli Zirk (Siseministeerium, kohanemispoliitika nõunik), Anet Cassandra Tanneberg (Pipedrive, Senior People Operations Specialist), Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituut (ekspert). Arutelu juhib Triin Visnapuu-Sepp (Work in Estonia juht).

14–15:30 Isade roll: töö- ja pereelu tasakaal, võrdsed võimalused vanemaks olemisel

Viimasel aastal on perepoliitikast palju räägitud pigem naiste võtmes. Kuhu kuuluvad aga mehed ning mis on nende roll perepoliitika kujundamisel? Kas kolmepealine troika – karjäär, pere, lapsed – on jõukohane üksnes väljavalituile? Kas isadele on tagatud võrdsed võimalused vanemaks olemisel? Arutelul on kirjutustõlge.

Osalevad Hillar Petersen (MTÜ Lasterikkad Isad), Tanel Jäppinen (vanemlusmentor), Liina Kanter (sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja), Palbo Vernik (isa), Aimar Ventsel (TÜ etnoloog). Arutelu juhib Ireen Kangro (Lastekaitse Liit).

16–17:30 Koputajad, pealekaebajad ja vilepuhujad

Vihjeandmist ei peeta Eestis soositud nähtuseks. Inimestele, kes julgevad ebaõigluse või pettuste kohta sõna võtta, saab tavaliselt osaks avalikkuse või, mis veelgi hullem, kolleegide, sõprade ja pereliikmete kriitika. Vihjeandjate kaitse on aga üldsuse huvide kaitsmiseks ning avatud organisatsioonikultuuri edendamiseks väga oluline. Organisatsioonis toimepandavate rikkumiste esimesed tunnistajad ongi tihtipeale töötajad. Teabe kiire edastamine võib aidata avastada rikkumisi, mis kahjustavad organisatsiooni mainet ja finantse, ning kaitsta inimesi kahju või isegi surma eest. Siiski jääb küsimus – kas seadusel on võime mõjutada ühiskondlikku suhtumist paremuse poole? Mida teevad ettevõtted ja asutused juba praegu vihjeandjate kaitsmiseks ja mida tuleks teha veel paremini?

Osalevad Martin Laine (ajakirjanik,Ekspress Meedia), Mare Tannberg (nõunik, Justiitsministeerium), Tõnis Sepp (riskijuht, Eesti Energia), Anna Romberg (peakonsultant ja asutaja, Anchor Integrity / Anti Corruption). Arutelu juhib Carina Paju (tegevjuht, Korruptsioonivaba Eesti).

Laupäev, 15. august

14–15:30 Millline on ettevõtete roll soolises palgalõhes ja kuidas seda vähendada?

Eesti sooline palgalõhe on Euroopa Liidu suurim. Uurime, mis rolli palgalõhe kujunemises mängivad ettevõtted ning mida nad saaksid teha selle vähendamiseks. Ühtlasi uurime, kuidas ettevõtete rahvusvahelistumine on seotud palgalõhega. Arutelu põhineb hiljuti valminud TÜ majandusteaduskonna ja TLÜ ühiskonnateaduste instituutide uuringutel.

Osalevad Priit Vahter (TÜ majandusteaduskonna professor, InWeGe uurimisprojekt), Jaan Masso (TÜ majandusteaduskonna vanemteadur, InWeGe uurimisprojekt), Annika Räim (talendijuht ja arendaja), Triin Roosalu (TLÜ ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur, REGE uurimisprojekt). Arutelu juhib Liisa Pakosta (võrdsete võimaluste volinik).

16–17:30 Seenior on uus juunior

Arutelu eesmärk on uurida, kuidas mõjutab vanuse defineerimist tehnoloogia: kas ja kuidas on see praeguseks muutunud. Millised on vanusega seotud müüdid tehnoloogia kasutamise osas? Küsime, kas tehnoloogia eraldab ja loob üksildust, või saab tehnoloogia tugevdada suhteid, luua armastust, liita põlvkondi ja vähendada üksildust. Millisest vanusest alates oled sa vana ja enam midagi ei õpi, või on uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamine kinni hoopis hoiakutes?

Osalevad Tiit Tilk (täiskasvanute õpetaja), Margus Noormaa (RIA peadirektor) Tiina Tambaum (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur). Arutelu juhib Karl Gustav Adamsoo.

18–19:30 Tööturg ei ole ööklubi

Selle arutelu suur küsimus on, mida peab tegema, et tööturul kasutataks vanemas eas inimeste potentsiaali? Paneme ennast tööandja, töötaja, kolleegi ja kliendi vaatesse. Käsitleme muuhulgas küsimusi: Mis on vanuseliselt mitmekesiste meeskondade eelised ja puudused? Aga staažikate töötajate eelised ja puudused? Milline roll on tööandjal selles, et töötajad õpiksid ja oleksid valmis töö olemuse muutuseks, kuid milline roll on selles töötajal. Kas ja kuidas peaks töötaja tööülesanded muutuma tema vanuse kasvades?

Arutelu juhib Tiina Tambaum.

 

Soovime palju häid mõtteid nii Arvamusfestivaliks kui argipäevaks!

 

#ettevotlus-ja-inimoigused #mitmekesisus #mitmekesisuse-kokkulepe