Tõde ja õigused: kuidas on Eestis päriselt lood inimõigustega?

Tuleva aasta jaanuaris ootab Eestit ÜRO inimõiguste nõukogus ees järjekorras kolmas korraline inimõiguste ülevaatus. See tähendab, et inimõiguste olukord meie riigis saab olema suurendatud rahvusvahelise tähelepanu all. Ülevaatusel hindavad maailma riigid tööd, mida Eesti on viimase 4-5 aasta jooksul teinud inimõiguste tagamiseks, ja jagavad soovitusi, kuidas riik saaks veel paremini rahva õigusi kaitsta. Soovitustest ja hinnangutest koostatakse põhjalik kokkuvõte, millest saab oluline inimõiguste kaitse tööriist nii riigile kui valitsusvälistele organisatsioonidele.

Iga Eesti inimene saab anda panuse, et Eestile esitataks ülevaatusel sisukaid küsimusi ja soovitusi. Iga inimene saab aidata kaasa sellele, et inimõiguste olukord riigis paraneks, sest ÜRO inimõiguste ülevaatus toetab veel stabiilsema ja turvalisema Eesti ühiskonna loomist. Ja kui inimõiguste olukord Eestis tugevneb, saavad meie kõigi õigused paremini kaitstud.

Inimõiguste ülevaatuse aluseks on erinevad omavahel sõltumatud aruanded. Vastukaaluks Eesti riiklikule raportile esitab seitset vabaühendust liitev võrdse kohtlemise võrgustik juulikuus ÜRO-le omapoolse aruande. See annab võimaluse ka kõige vaiksemal ja kaugemal häälel saada kõlapinda. Kui välisministeeriumi raport on vaade inimõigustele riikliku pilgu läbi, siis valitsusväliste organisatsioonide roll on viia rahvusvahelisele tasandile just rahva hääl. Seetõttu toetubki aruanne lisaks ekspertide kirjutatud aruannetele ka Eesti inimestelt kogutud tagasisidele ja sellele, kuidas rahvas inimõiguste olukorda riigis hindab. Võrdse kohtlemise võrgustik on inimestega palju tihedamas suhtluses ja selleks, et rahva hääl saaks kõlapinda, peab see tulema läbi valitsusvälise raporti.

Jaga oma kogemusi, et aruanne näitaks, kuidas Eestis päriselt inimõigustega lood on!

Võrdse kohtlemise võrgustiku eesmärk on maailma riikide ette tuua Eesti inimõiguste olukorra tõeline peegeldus. Inimõigused on meie kõigi õigused, olenemata meie haridusest, vanusest, seksuaalsusest, kodukohast või palganumbrist. Selleks, et kokku koguda võimalikult paljude inimeste arvamused ja kogemused, on võrgustik koostanud lihtsa veebiküsitluse ning veebruaris-märtsis toimuvad üle Eesti avalikud kohtumised. Kohtumistele on oodatud kõik rääkimaks, kust Eesti inimõiguste king pigistab või millega saame teistele riikidele eeskujuks olla. Valesid vastuseid ei ole! Maakondlikel kohtumistel on kõigil võimalik jagada vahetult ja pingevabalt oma mõtteid võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega. Vestelda on võimalik ka privaatselt ja kõik vastused on anonüümsed.

Inimõigustega ühiskond on õnnelik ühiskond. Õnnelikus ühiskonnas on kõigil õigus tunda end turvaliselt ja kaitstult ning osaleda ühiskonnaelus.

Anna oma panus, et Eesti inimõiguste olukorda veel paremaks muutuks! Täida veebiküsitlus, osale avalikel kohtumistel või võta otse ühendust võrdse kohtlemise võrgustiku liikmesorganisatsioonidega!

 

Võrdse kohtlemise võrgustiku projekti VÕIVIK rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#inimoigused-eestis #uro-inimoiguste-ulevaade #vorgustik