Viimatine Mitmekesisuse võrgustiku kohtumine Telia Eesti moodsas majas vaatas mitmes mõttes tulevikku.

Võrgustiku värske liige Telia on õige organisatsioon, kus vaadata tehnoloogilisse tulevikku. Tuleviku puudutust õhkub maja igast detailist, alates külalisi tervitavast robotist kuni maja kõigi ruumide ajakavast igal korrusel. Teisalt paistab ka Telia tegevus mitmekesisuse valdkonnas paljude jaoks tulevikumuusikana. Kolmandaks kuulasime Kersti Vannase (Instar EBC, pildil) haaravat ettekannet tuleviku tööjõu ehk tänaste noorte eelistustest. Ja neljandaks – saime üheskoos plaanida meie võrgustiku tuleviku tegemisi.

Mitmekesisus noorte jaoks

Instari uuringu kohaselt on tudengite seas töökoha kõige olulisemad valikriteeriumid huvitav ja arendav töö ning töötajate võrdne ja aus kohtlemine. Esikümnesse jäävad veel hea sisekliima, kompetentsed juhid, head suhted töökaaslaste ja ülemustega ning töö- ja eraelu tasakaal. Alles kaheksandal kohal on head võimalused palgatõusule.

Teisalt on mitmekesine töötajaskond kõige vähem oluliste kriteeriumide seas. Täpsem küsitlus tuvastas, et üle poolte jaoks polnud noorte suur osakaal üldse oluline ja kolm neljandikku neist pigem eelistas erineva taustaga mitmekesist töötajaskonda.

Võib siis öelda, et töökohta ei valita mitmekesise töötajaskonna järgi, kuid tööl olles on see oluline. Kui ei kohelda kõiki võrdselt ja suhted/sisekliima pole head, siis vahetab noor lihtsalt töökohta. Kas meie organisatsioonid oskavad oma mitmekesisusega toime tulla ausalt ja võrdseid võimalusi silmas pidades? Eks võrgustik siin üksteise tuge pakubki.

Practice what you preach

Kersti ettekande järel sobis väga hästi Heddy Ringi ja Elo Võrgu ülevaade Telia tegevustest, mis Telia on ette võtnud positiivsete muutuste elluviimiseks nii organisatsioonis kui ka ühiskonnas. Hea tava kohaselt on esmalt defineeritud probleem, et lahenduseks ei pakutaks kõige kergemaid, vaid kõige õigemaid variante.

Üles ehitatakse mitmekesisuse ja kaasamise kultuuri kontserni tasandil, mille eesmärgiks on tippsooritusteks valmis organisatsioon. Rahvusvahelises ettevõttes on mitmekesisus orgaaniliselt osa igapäevast, mistõttu Telia mitmekesisuse päeva praktikad, eelarvamuste teadvustamine ja nendega tegelemine, üksteise kultuuridega tutvumine ja üksteiselt õppimine on teemad, millega ka igapäevaselt tegeleda.

Tähelepanuväärne on Telia tegevus võrdsete õiguste ja võrdsete võimaluste valdkonnas. Nagu Eestis, on ka teistes riikides naiste haridustase parem, kuid organisatsioonide juhtimistasandil on neid vähe ja eriti vähe IT-valdkonnas. Telia on keskendunud probleemi lahendamiseks kooliealistele tüdrukutele, et leida nende seast talente, neid toetada, aidata neil ümbritsevate eelarvamuste ja stereotüüpidega toime tulla ja ehitada karjääri nimelt tehnoloogia valdkonnas. Eriti olulised on rollimudelid – Telias töötab Eesti ainus naistehnoloogiadirektor Kirke Saar ning juhtkonnast pooled on naised.

Võrgustiku tulevast aastast

Algselt välja pakutud teemad, millele keskenduda järgmisel aastal olid erivajadustega inimeste kaasamine, mitmekesisuse mõõtmine organisatsioonides ja põlvkondade vahelised erinevused, fookusega vanema-ealistel.

Katriin Tiik Hoolekandeteenustest soovitas pigem keskenduda põlvkondade vahelistele erinevustele, arvestades ka uut põlvkonda, et teemale läheneda mitme nurga alt ja sügavuti. Näiteks võiks teemat käsitleda psühholoog, karjäärinõustajad jt inimesed, kes sügavuti on teinud tööd eri vanusegruppidega.

Kuldliiga lubas vajadusel aidata koolitustega, mis neil on välja töötatud, kuid Kuldliiga esindajad rõhutasid ka ohtu inimeste sildistamisel „vanemateks“ ja „nooremateks“ – sõltub ju ikkagi kõik inimese omadustest, mitte vanusest.

Hilisemates vestlustes pakuti lisaks vanuseteemale välja veel üks: rahvuseline mitmekesisus. Sellest räägitakse palju, kuid pahatihti emotsionaalselt ja lahmivalt, ometigi on rahvuseline mitmekesisus reaalsus oma kasude ja probleemidega. Tõstaks siis teema lauale?

Väärt ettepanek oli moodustada liikmetest tihedamalt koos käivad töörühmad, kes võiks välja töötada enda organisatsioonidele olulisi teemaalgatusi. Piret Potisepp Eesti Kaubandus-Tööstuskojast pakkus välja korraldada iga kuu midagi klubilaadset, kus üks esineja juhatab enda organisatsiooni näitel teema sisse, millele järgneks arutelu. Hea mõtete vahetamise võimalus tihedamalt kui kord kvartalis.

Kui oleme võrgustiku konverentsidel keskendunud rohkem uuringutele, analüüsile ja hetkeolukorra kaardistamisele, siis väga hästi kõlas ettepanek keskenduda rohkem ennetusele, millel oleks laiem vaade, näiteks „Tuleviku mõistmine ja igaühe võimete (potentsiaali) realiseerimine.“

Kuidas mõtted tunduvad? Oleme tänulikud, kui paned kommentaarid teele aadressile info@humanrights.ee.

Seminari toimumist toetas sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.