Kohtumine Islandi presidendiga

Eesti Inimõiguste Keskuse töötajad kohtusid Islandi Vabariigi presidendi Guðni Thorlacius Jóhannessoni ja tema abikaasa Eliza Reid’iga. Sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel tervitas külalisi keskuse poolt tegevjuht Egert Rünne, keskuse võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse ekspert Kelly Grossthal, kes andis ülevaate keskuse võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse alasest tööst ning tegevusest pagulaste abistamisel rääkis keskuse pagulasvaldkonna jurist Liina Laanpere.

Islandi presidenti huvitas ennekõike vaenukõne ja kuritegude levik Eestis, rahvusvähemuste olukord ja nende integreerimine ühiskonda ning naistevastane vägivald. Teemaks tuli ka LGBT inimeste olukord ning kahjuks veel puuduolevad kooseluseaduse rakendusaktid.

Inimõiguste Keskuse tegevjuhi Egert Rünne sõnul on märgiline, et oleme riigina nii arenenud, et sõltumatu inimõiguste organisatsioon on osa presidendi ametlikust riigivisiidist, kus arutatakse ka ühiskonna kitsaskohtade üle. Alati on hea meel kohtuda inimestega, kes jagavad meiega samu väärtusi ning soovivad panustada inimõiguste kaitsesse.

Kanadas sündinud presidendi abikaasa Eliza Reid on aktiivselt osalenud vabatahtlikus tegevuses nii Kanadas, Suurbritannias kui Islandis. Ta on on mitmete Islandi heategevusorganisatsioonide patroon, ÜRO turismi ja säästva arengu erisaadik ning Islandi Naisärijuhtide Assotsiatsiooni liikmena on Reid aktiivselt osalenud mh soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Londoni Ülikoolis ajaloo alal doktorikraadi omandanud ja erinevates ülikoolides õppejõuna töötanud Guðni Thorlacius Jóhannesson on Islandi järjekorras kuues president, kes astus ametisse 1. augustil 2016.

Inimõiguste Keskus tänab välisministeeriumi kokkusaamise korraldamise ning sotsiaalministeeriumi võõrustamise eest.

Kuna oled siin...

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Anneta, sest just praegu on kriitiline aeg, mil toetust eriti vaja. Seisa oma annetusega meiega inimõiguste eest. Selle eest, et eelarvamuste tõttu ei pärsitaks kultuurisündmusi nagu Rakvere filmifestival Festheart. Selle eest, et Eestis saaksid elamisloa Eesti inimeste samast soost elukaaslased ja et kooseluseadust saaks kasutada ka tegelikult. Selle eest, et puuetega inimesed saaksid takistusteta ühiskonda panustada.

Ühiselt panustades oleme tugevamad.

Annetan
#inimoigused-eestis #pagulased #vordne-kohtlemine