Eesti Inimõiguste Keskusega koostöös valminud Euroopa Kodanikuvabaduste Liidu (Liberties) 2026. aasta õigusriigi aruandes leitakse, et Eesti on takerdunud stagnatsiooni, kusjuures avalduma on hakanud demokraatia tagasilanguse varajased hoiatavad märgid.

Seitsmendat aastat järjest välja antav aruanne hindab õigusriigi olukorda 22 ELi liikmesriigis, tuginedes kohalike kodanikuvabaduste organisatsioonide hinnangule. Eesti liigitati paigalseisjaks – üheks kümnest ELi riigist, kus õigusriigi olukord ei ole oluliselt paranenud. Nende hulka kuuluvad veel Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Tšehhi Vabariik.

Areng Eestis

Õigussüsteemi seisund on halvenemas

Eesti õigussüsteemi seisund on võrreldes eelmise aastaga halvenenud. Eelarvekärped on toonud kaasa kohtute sulgemise ja viivituste pikenemise, eriti apellatsioonimenetluste puhul. Riigipoolse õigusabi pikaajalist alarahastamist pole endiselt adresseeritud. Kõige murettekitavam on see, et valitsus teatas kavatsusest asendada väikese sissetulekuga inimestele mõeldud riigi rahastatud õigusnõustamine – mida kasutab igal aastal umbes 10 000 inimest – alates 2026. aastast automatiseeritud juturobotiga. Eesti Advokatuur ja juristid on hoiatanud, et see kahjustab tõsiselt kõige haavatavamate isikute juurdepääsu õigusemõistmisele.

Valimisõiguse äravõtmine

Vastu võeti põhiseaduse muudatus, millega võeti ELi mittekuuluvate riikide kodanikelt õigus osaleda alates 2025. aastast kohalikel valimistel. Järgmistel valimistel kaotavad hääleõiguse ka kodakondsuseta isikud.

Järelevalve ilma kaitsemeetmeteta

Uued riiklikud järelevalvevõimalused – sealhulgas üleriigiline numbrituvastuskaamerate võrk ja laiendatud juurdepääs pangakontode andmetele täitmisregistri kaudu – võeti kasutusele enne, kui riigikogu oli määratlenud nende õiguslikud volitused või järelevalveraamistiku. Õiguskantsler hoiatas avalikult nn jälgimisühiskonna suunas liikumise eest.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse reformi hoitakse salajas

Justiitsministeerium tellis uue ühtse soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu advokaadibüroolt (Sorainen), kuid keeldus seejärel seda jagamast soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, teiste ministeeriumide või kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Eelnõu ei avaldatud ega esitatud konsulteerimiseks kogu 2025. aasta jooksul, mis õõnestab demokraatlikku õigusloomet ja jätab juba praegu märkimisväärsete lünkadega Eesti soolise võrdõiguslikkuse õigusraamistiku ilma hädavajalikust reformist.

Usuvabaduse liigne piiramine

Riigikogu võttis vastu kirikute ja koguduste seaduse muudatuse, hoolimata sellest, et president jättis selle põhiseadusvastasuse ja ebaproportsionaalsuse tõttu kaks korda välja kuulutamata ning edastas selle põhiseaduslikkuse järelevalve eesmärgil Riigikohtule.

Kogunemisvabadus

Raportis rõhutatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet on rakendanud seaduslikke proteste takistavaid meetmeid. Positiivse arenguna märgitakse ära, et Riigikohus kinnitas sõnavabadust, tühistades Tallinnas toimunud avalikul meeleavaldusel kasutatud fraasi „jõest mereni“ eest trahvitud noorte meeleavaldajate süüdimõistmise.

Laiem Euroopa vaade

Eesti probleemid ei ole muust maailmast eraldatud. Euroopa Kodanikuvabaduste Liidu 2026. aasta aruandes dokumenteeritakse, et kogu ELis valitseb stagnatsioon, kusjuures liikmesriikide edusammud on Euroopa Komisjoni nelja aasta jooksul antud soovitustele vaatamata minimaalsed. Nende riikide arv, kus täheldatakse olukorra halvenemist, kasvas – nüüd on nende hulgas ka traditsiooniliselt tugevad demokraatlikud riigid nagu Belgia, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa ja Taani. Viit riiki (Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Slovakkia, Ungari) nimetati taaskord õigusriigi institutsioonide aktiivseteks lammutajateks. Samuti täheldatakse aruandes murettekitavalt, et ka ELi institutsioonid ise kasutasid 2025. aastal probleemseid suundumusi, sealhulgas kiirendatud õigusloomet ja põhiõiguste kaitse vähendamist seadusandlikes ettepanekutes. Ainuke riik, keda mainiti tugeva töötegijana õigusriigi kaitsel, oli Läti.

Eestit võib nimetada vastupidavaks, kuid üha haavatavamaks. Demokraatlikud institutsioonid ja kohtusüsteemi sõltumatus toimivad. Varajased hoiatusmärgid – järelevalve laiendamine ilma õiguslike kaitsemeetmeteta, õigusloome vähenenud läbipaistvus, eelarvest tingitud õigusemõistmise tõkked ja aktiivne hääleõiguse äravõtmine – võivad aga muutuda normaalsuseks, kui neid ei vaidlustata.

Järelevalveasutuste, kohtute ja kodanikuühiskonna korrigeeriv roll on endiselt tõeline tugevus. Nii Riigikohus kui ka õiguskantsler on 2025. aastal tegutsenud oluliste kaitsemehhanismidena. Kodanikuühiskonna kontroll – sealhulgas järelevalve ja aruandlus, nagu käesolev aruanne – on jätkuvalt oluline.

Loe raportit täismahus (inglise keeles)
Loe peatükki Eesti kohta (inglise keeles)