Järgmisel nädalal saavad esimesed ettevõtted ja organisatsioonid Eestis endale mitmekesisust austava tööandja märgise “austame erinevusi”. Jagame ka lugejatega märgisesaajate häid kogemusi, mis on aidanud neil paremaid tulemusi saavutada.

Swedbank murrab stereotüüpe

Swedbank tegeleb järjekindlalt kindlate ametikohtadega seotud stereotüüpide murdmisega. Näiteks on visa taanduma eelarvamus, et kliendinõustajad on naised, juhtideks mehed ja digiteemadega tegelevad vaid noored. Swedbank on üks väheseid Eesti panku, mille juhatuses on sooline tasakaal, kliendinõustajate hulgas on üha rohkem mehi ja digiteemadel nõustavad üle 45 aasta vanused inimesed.

Stereotüüpide murdmiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks vanemaealiste klientide digiteemadel kõnetamiseks algatas pank digipraktikantide värbamise projekti, kuhu oodati osalema üle 45 aasta vanuseid inimesi. Projekt osutus väga edukaks, samast vanusegrupist kliendinõustaja peegeldas hästi vanema kliendi vajadusi. Lisaks lahendas projekt ka teise probleemi – kui varasemalt olid uued kandidaadid vaid noored, siis nüüd sai kliendinõustajate vanuselist mitmekesisust märkimisväärselt laiendatud. Selle projektiga suutis Swedbank tabada väga hästi just vanusegruppi 45+.

Positiivne areng mitmekesisuse vallas toob tavaliselt endaga kaasa ka uusi vajadusi. Kui kunagi olid kliendinõustajateks ainult naised, siis pangakontorite tagatubades oli vajadus ainult üheks riietusruumiks. Viimased paar aastat on Swedbank aga jõudsalt tegelenud soolise tasakaalu tõstmisega, mistõttu tekkis vajadus ehitada riietusruumid ka meestele. Mitmekesine töötajaskond aitab paremini tabada ka klientide mitmekesiseid vajadusi.

My City Hoteli juht Killu Maidla: toome noored tööle

“Minu esimene surve noorte tööle kaasamiseks tuli kodust, 13-aastane tütar tahtis väga suveks huvitavat tegemist ja võimalust teenida. Teisalt on hotellis just suveks raskem leida head hooajalist täiskasvanud töötajat. Tundus variant, mida proovida.

Seadus annab mõistagi kitsendused töö- ja puhkeajale ja vaja on saada kooskõlastus Tööinspektsioonilt, mis osutus esimesel korral üsna aeganõudvaks protsessiks. Nüüd on sellest juba kolm aastat ja seadusedki muutunud.

Kõige suurema üllatuse on nende aastate jooksul valmistanud noored ise. Olen kuulnud, et noortega olla raske, nad ei võtvat vastutust, ei pidavat kokkulepetest kinni jne. Minu kogemus seda ei kinnita. Mul pole sellist kogemust veel olnud, et noor saadaks kõige ilusama suvepäeva hommikul sms’i „jäin haigeks, täna ei tule.“ Ei tea, kas mul on oma noortega vedanud, või on see linnalegend, et noorte peale ei saa kindel olla.

Noortel silm särab, nad on uues ja põnevas olukorras ja enamjaolt tahavad oma asja hästi teha. Ikka tuleb ette ootamatusi, aga inimlikud küsimused saab alati ära lahendada, nagu elus ikka. Rutiini noored tõesti ei armasta ja kui töövilumus saavutatud, siis on vajadus midagi uut õppida ja edasi areneda. Kui meil seda võimalust pakkuda pole, siis on raske neid pikema perioodi jooksul „kinni hoida“.

Pärast esimest suve on meil olnud päris palju noori tööl, igaks suveks võtan majapidamisse toateenijatele abiks 6-8 kooliõpilast. Arusaam, et toateenija abi võib olla vaid naisterahvas, ei pea küll paika. Eelmisel aastal oli meil kaks 14-aastast noormeest, üks neist sai voodid nii kiiresti-korrektselt tehtud, et andis kõigile silmad ette. Nii et ei tasu hoida endas eelarvamusi ja stereotüüpe.”

Esimesed mitmekesisust austavate tööandjate märgised “austame erinevusi” annab Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga üle juba 21. märtsil, mil toimub vanuseteemaline konverents “Vanus on vaid number! Kas ka tööturul?” ja ettevõtete pidulik tunnustamisüritus restoranis “Tuljak”.