Egert peab Ghanast blogi, loe miks ja kui kauaks ta seal on.

Ma tulin Ghanasse, Prestea linna teadmises, et hakkan kohalike kaevurite teadlikkust tõstma kulla kaevandamisega kaasnevatest ohtudest. Eelkõige tuleb teadlikkust tõsta väikeste ning nn illegaalsete kaevanduste töötajatel, kes üldjuhul turvavahendeid ei kasuta ning olude sunnil tekkivaid riske nii loodusele kui enda tervisele maandada ei saa.

Hiinlased

Juba pikemat aega on Ghanale mureks olnud kaevurid Hiinast, kes oma suurte masinatega illegaalselt kulda kaevandavad ning trööstitu maa endast maha jätavad. Üldjuhul nad ei maksa ka riigile makse, seega otsustas uus valitsus keelata illegaalse kullakaevandamise, sellest aga ei piisanud, kuna seejärel registreerisid hiinlased kaevandused mõne kohaliku nimele, kes neile maad ostis ning sai selle eest 10% leitud kullast.

Seega keelati ära ka väikesemahuline kullakaevandamine. Ametlik seisukoht oli, et kaevandamine keelatakse ära turvalisuse ja loodushoiu kaalutlustel. Võikski ju arvata, et valitsusel olid parimad kavatsused, et noored mehed enam oma tervist, joogivett ega loodust keemiaga ei rikuks, kuid tegelikult arvavad kohalikud, et tegu on vaid muskli näitamise taktikaga Hiinale, kellelt loodetakse rohkem laene välja rääkida. Praeguseks on Ghana valitsus saatnud välja juba üle 4000 Hiina kaevuri, geopoliitilisel tasandil on Hiinal üldse väga suured huvid Lääne-Aafrikas.

Keelu mõjud kohalikele

Presteas – linnas, kus me elame, on keeld tekitamas suuri sotsiaalseid probleeme. 90% nii otsesest kui kaudsest tulust tuleb linna läbi kulla kaevandamise, ning sellest üle 80% on tegu illegaalsetest kaevandustest tuleva rahaga. Seega pole eelkõige noortel meestel raha, et oma peret toita, kohalikud kardavad, et tagajärjeks võib olla märatsemine, röövimised ning vägivald. Töö on pooleli jäetud eelkõige linnas asuvates kaevandustes (jah kaevandused asuvad ka linnas sees, ka meie maja taga on üks), kuna seal on sõjaväel kerge reide läbi viia. Mehed ise loodavad tööd jätkata vaatamata keelule, siis kui sõjavägi on oma reidi linna ära teinud.

Linnast väljas asuvad kaevandused üldjuhul töötavad, kuna neil on inimesed valves, kes teatavad, millal sõjavägi saabub – seega antakse häire ning kõik saavad territooriumilt põgeneda.

Ennastsalgav töö

Ühel hommikul otsustasime minna vaatlema erinevaid illegaalseid kaevandusi, mis meie piirkonnas asuvad. Läbi mahajäetud kaevanduste sumbates roomas meie tee peale ka madu, kelle kohalikud meile arusaamatutel põhjustel kohe kividega surnuks loopisid.

Esimesed illegaalsed kaevurid leidsime hääle järgi, kuna kuulsime mootorite mürinat – tegu oli jõest kulda otsivate meestega. See on kõige keskkonnavaenulikum kulla otsimise meetod, kuna  tihti ei jää jõgedest midagi järele ning reostatakse ka põhjavett.

Järgmiseks sattusime peale ühele kõige traditsioonilisemale kulla leidmise meetodile – tegu on maapinnalt kulla otsimisega.

Eelnevalt kirjeldatu puhul oli tegu 2–5 mehe enda initsiatiiviga, viimane koht, mida külastasime, oli aga suurem illegaalne kaevandus. Seal töötavad terved pered (mehed, naised, lapsed), igal sellisel grupil on oma pealik ning ühes grupis on umbes viiskümmend inimest. Need grupid jagunevad omakorda 6–7 pealisteks, kellel on igal eraldi maa-alune kaevandus. Meile andis kaevanduse tööst ülevaate Paul, kes ühte sellist juhib. Ta on pisut üle viiekümne ning on seda tööd teinud üle 14 aasta.

Paul andis meile ülevaate, kuidas maa-aluseid kaevandusi ehitada ja kuidas see süsteem toimib, samuti väitis ta, et tema kaevandustes pole 14 aasta jooksul ühtegi õnnetust juhtunud. Viitasime kuu tagasi juhtunud õnnetusele siin, kus üle 18 mehe said kaevanduse kokkuvarisemisel surma. Ta ütles, et jutuks olnud kaevandus polnud turvaliselt ehitatud. Piltidel on näha toestatud ning mittetoestatud kaevandust. Suurimad õnnetused juhtuvad tihti viimastest.

Kuigi kulla leidmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, on viimane protsess kõigile sarnane ning seda teevad mehed ise, et keegi nende kulda endale ei võtaks. Kõigepealt sõelutakse kullast liiva spetsiaalsel taldrikul, et kullaterade olemasolu näha, siis lisatakse elavhõbedat, et neist ümar pallike mudida ning hiljem elavhõbe kuumutatakse ning see aurustub ja alles jääb puhas kuld.

Tulenevalt poliitilisest olukorrast peame oma töökorraldust ja taktikaid siin ümber mõtlema. Kui inimeste põhivajadused pole kaetud, on väga raske viia nendeni sõnumit, et te reostate loodust, metsa, vett ning ka iseenda tervist – eriti, kui sul pole ühtegi alternatiivi või abivahendeid pakkuda.

1 grammi kulla eest on võimalik saada 120 kohalikku raha, ehk 24 eurot, keskmiselt leitakse päevas 1–5 grammi kulda. Kogu teenitud tulu jagatakse grupi peale võrdselt.

Päeva fakt: Märkasime, et kohalikud noormehed käivad ikka veel nagu 90ndatel, püksid rebadel. Meile öeldi, et see on ühe Saksa jalgpallitreeneri süü, kes tuli Ghana koondise juurde tööle. Tema eeskuju tõttu pole kandmisviis siiamaani moest välja läinud ning seda nimetatakse Otto Pfisteri stiiliks.