11. aprillil esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2011”. Järjestikku neljas aruanne käsitleb sarnaselt eelmise aastaga Eesti viimase aasta arengut pea kõigis Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud õigustes.

Aruandes antakse ülevaade nii poliitilisest kui ka seadusandlikust arengust, statistikast ja uuringutest, tuuakse näiteid ning antakse konkreetseid soovitusi, kuidas edasi liikuda. Üks aruande toimetajatest Marianne Meiorg ütles, et üldiselt on aasta jooksul olnud mitmeid positiivseid arenguid, aga ka palju paigal seismist. “2011. aastal välja töötatud ja paar nädalat tagasi vastu võetud karistusseadustiku muudatus kriminaliseerib inimkaubanduse. Selle arengu nimel on erinevad organisatsioonid töötanud juba aastaid,” sõnas Meiorg, “Samas jälitustegevuse regulatsiooni uuendamine sai mitmeid tagasilööke ning ka viimati välja pakutud eelnõu on saanud vastuolulise tagasiside osaks.”

Mitmed teisedki eelmisel aastal tõstatatud teemad on selleks aastaks lahenduse leidnud: näiteks on leevendumas kõrgete riigilõivude probleem; samuti tunnistas Riigikohus karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduse vastaseks. Samas on inimõiguste seisukohast endiselt mitmeid teemasid, millele tuleks edaspidi suuremat tähelepanu pöörata.

“Rahvastiku vananemise tingimustes on üha olulisem tegeleda migratsiooni, lõimumise ning vähemuste sallivuse teemadega, kus on edasiminek seni olnud aeglane,” ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. “See väljendub selles, kuidas kohtleme varjupaigataotlejaid või kui keeruline on võrdsete õiguste ja võimaluste tagamine Eestis elavatele erinevatele vähemustele, olgu nendeks siis rahvusvähemused, puuetega inimesed või lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised.”