Egert Rünne: Inimõiguste olukord Eestis on läinud paremaks. Kuidas edasi?
2022. aastal näis, et inimõiguste arengus juba pikalt kestnud paigalseis jätkub. Õiguslikku selgust loodi pigem kohtusüsteemi kui valitsuse tahte ja … Loe edasi
2022. aastal näis, et inimõiguste arengus juba pikalt kestnud paigalseis jätkub. Õiguslikku selgust loodi pigem kohtusüsteemi kui valitsuse tahte ja … Loe edasi
Inimõiguste keskus viib koostöös vabaühendustega üle Euroopa läbi sotsiaalmeedia seiret, et välja selgitada, kas sotsiaalmeediaplatvormid (nt Facebook, TikTok) reageerivad vaenukõnele … Loe edasi
Oktoobriga saab läbi projekt, mis tõstis siinsete elanike inimõigustealaseid teadmisi isikliku kogemuse kaudu. Sellega seoses on meie tegevusse olnud kaasatud … Loe edasi
Ühiskonnas ja riigikogus toimuva sõnavabaduse piiride debati valguses on asjakohane küsida, kas ja miks on vaenukõne reguleerimine Eesti ühiskonna jaoks … Loe edasi
Eesti Inimõiguste Keskus saatis 10. oktoobril omapoolsed seisukohad Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse … Loe edasi
Juunis ja juulis jätkas keskus sotsiaalmeedias esineva vaenukõne monitoorimist, et uurida, kas sotsiaalmeedia platvormid tegelevad vaenukõne ohjamisega nii, nagu nad … Loe edasi
Inimõiguste keskus viib Euroopa Komisjoni tellimusel läbi monitooringut, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas sotsiaalmeediaplatvormid (nt Facebook, TikTok) reageerivad vaenukõnele … Loe edasi
Inimõiguste keskus osaleb partnerina rahvusvahelises projektis SafeNet, mille eesmärk on monitoorida sotsiaalmeedias esinevat vaenu ning analüüsida selle sisu. Projekti juhtpartner … Loe edasi
Vähem kui kaks nädalat tagasi, 30. mail, saatsime koos paljude teiste vabaühendustega justiitsminister Kalle Laanetile pöördumise, milles rõhutasime, et vaenukõne … Loe edasi