Anni Säär

Põhjuseid, miks inimesed oma elukohta vahetavad, on mitmeid – näiteks selleks, et minna elama oma abikaasa juurde  või parema töökoha vastuvõtmisest tingitult. Siiski on palju inimesi, kelle jaoks ei ole oma päritoluriigist lahkumine valik, vaid nad on sunnitud sealt lahkuma, et tagada enda, ja tihtipeale ka oma pere elu või tervis. Pagulased vajavad erilist kaitset just sellepärast, et nad ei ole endale seda saatust valinud. Eesti on andnud rahvusvahelist kaitset alates 1997. aastast, mil ühineti ÜRO pagulasseisundi konventsiooni (1951)[1]  ning pagulasseisundi protokolliga (1967).  Aastatel 1997–2013 on Eestile esitatud 446 varjupaigataotlust, rahvusvahelist kaitset ja luba perekonnaga taasühineda on antud kokku 93 isikule.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Aastatel 2014 ning 2015 on paremini korraldatud saatjata alaealiste õiguste tagamine varjupaigamenetluses – nt alates 2014. aastast on Sotsiaalkindlustusameti partneriks SOS Lasteküla Eesti Ühing, kellega on sõlmitud haldusleping saatjata alaealistele asenduskoduteenuse pakkumiseks.

2014. ja 2015. aastal tegi õiguskantsler Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kaks ettepanekut seoses kinnipidamiskeskuses (edaspidi  KPK) kinnipeetavatele suhtlemise võimaldamisega. 2014. aasta 19. aprillil tegi õiguskantsler ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks kinnipidamiskeskuses elukaaslaste koos elamise ning ajaveetmise võimaluste suhtes. Õiguskantsler tõi välja, et püsisuhtes olevad mees ja naine tuleb lugeda perekonnaliikmeteks ning  võimalusel tuleks elukaaslased KPK-s majutada koos.[2] Lisaks ei järginud PPA õiguskantsleri varasemaid soovitusi võimaldada üksinda naiste elukorrusel kinni peetaval isikul suhelda teiste keskuses viibivate isikutega, ennekõike oma elukaaslasega.[3] Õiguskantsler oli seisukohal, et PPA tegevus selles osas, milles kinnipeetud elukaaslastel ei võimaldatud KPK-s vahetult suhelda ega koos aega veeta, ei olnud õiguspärane.

2015. aasta ettepanek oli tingitud sellest, et isikul ei võimaldatud KPK-s viibiva elukaaslasega kokku saada. Õiguskantsler toonitas, et kokkusaamiste võimaldamine võib olla vajalik tagamaks isiku põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.[4] Õiguskantsler oli seisukohal, et PPA tegevus on kokkusaamist keelates õigusvastane ning vastuolus põhiseadusega.

2014. aasta 12ndal ja 14ndal mail viisid õiguskantsleri nõunikud läbi kontrollkäigu Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse (edaspidi majutuskeskus).[5] Õiguskantsler soovitas majutuskeskusel teostada varjupaigataotlejatele pärast keskusesse saabumist esmane tervisekontroll, sõlmida perearstiga keskuse elanikele tervishoiuteenuste osutamiseks leping, korraldada tervishoiuteenuste osutamisel tõlge arusaadavasse keelde ja võimalusel kaasata kutseline tõlk, katta laste hambaravikulud, korraldada varjupaigataotlejatele psühholoogilise nõustamise teenuse osutamine majutuskeskuses kohapeal, ning korraldada keeleõpe tõhusamal viisil.

Edasiminekuna tuleks välja tuua ka seda, et varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis 2014. aasta jaanuaris Ida-Virumaalt Illuka vallast Jaamakülast Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda Vao külla, kus ligipääs varjupaigataotlejatele vajalikele teenustele on tunduvalt parem.

Lisaks algatati 2015. aastal ühe isiku väljaütlemiste põhjal pagulaste ja põgenike kohta sotsiaalmeedias, väärteomenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb vaenu õhutamist.

Seadusandlikud arengusuunad

2014. aasta 4. juulil viidi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (edaspidi VRKS) sisse muudatus, mis jõustus 2015. aasta 1. jaanuaril, mille kohaselt muutus toetuste suurus alaealistele perekonnaliikmetele. Kui varem sai perekonna teine ja iga järgnev liige 80% perekonna esimese liikme toetuse suurusest, siis alates 2015. aasta 1. jaanuarist on iga alaealise perekonnaliikme toetus võrdne perekonna esimese liikme toetuse suurusega.

2015. aasta üheks suurimaks arenguks oli 2. aprillil jõustunud VRKS-i säte, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest ei ole taotluse kohta temast sõltumatul põhjusel jõustunud otsust. Rahvusvahelise kaitse taotleja võib Eesis töötada kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemiseni, sh rahvusvahelise kaitse andmise keeldumise otsuse vaidlustamise ajal. Seadusemuudatus, mille osas pagulasorganisatsioonid lobitööd tegid, on varasemast varjupaigataotlejate suhtes tunduvalt soodsam. Ainsaks problemaatiliseks kohaks selle õiguse realiseerimisel on dokumentideta varjupaigataotlejate võimetus avada pangakontot, misläbi on nende ligipääs tööturule piiratud. Lisaks jõustus 2015. aasta 1. augustil VRKS-i säte, mille kohaselt suunab PPA välismaalase, kellele on antud rahvusvaheline kaitse, kohanemisprogrammis osalema.

Kohtupraktika

Kõige enam on varjupaigataotlejate kinnipidamisega seonduvat kohtupraktikat, tunduvalt vähem on rahvusvahelise kaitse keeldumise vaidlustamisega seonduvat kohtupraktikat. Varjupaigataotlejaid peetakse tihti kinni põgenemisohule viidates. Põgenemisohtu, kui mõistet, ei ole Eesti seadusandluses lahti seletatud, seeläbi on seda raske kohtus vaidlustada. Põgenemisohu olemasolu põhjendatakse näiteks sellega, et isik on Eestisse tulles ületanud piiri ebaseaduslikult või läbinud Eestisse jõudmiseks mitmeid tema jaoks turvalisi riike. Üha rohkem kasutatakse turvalistesse riikidesse jõudmiseks smuugeldajaid, millega kaasneb tihtipeale ebaregulaarne riiki sisenemine.

Tartu Ringkonnakohus on öelnud, et kui varjupaigataotlejal puudub isikut tõendav dokument või muud dokumendid, mistõttu ei saa väita, et isik on see, kes ta väidab end olevat, siis esinevad alused, mille kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks, ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks.[6] Lisaks on Tartu Ringkonnakohus sedastanud, et kui on põhjendatud, et isik soovib varjupaigataotluse esitamisega vastavat menetlust kuritarvitada ning enda väljasaatmisega viivitada, siis on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.[7]

2015. aasta alguses avalikustas Riigikohus halduskolleegiumi kohtumäärused kahe valgevenelasest ja ühe süürlasest varjupaigataotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamise suhtes.[8] Kolleegium leidis, et varjupaigataotlejate kinnipidamiskeskusesse paigutamine on õigustatud, kui on tuvastatud põgenemise oht. Lisaks on kinnipidamise kohasteks põhjendusteks näiteks tõendite hävitamine või tunnistajate mõjutamise oht. Kollegium tõi välja, et kinnipidamisaluste äralangemisel tuleks varjupaigataotleja koheselt vabastada. Vastasel juhul on taotlejal õigus taotleda kohtu loa tühistamist või vaidlustada kaebusega haldusorgani tegevusetust asjaolude väljaselgitamisel. Samuti on õigus nõuda kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist aja eest, mil kinnipidamine ei olnud enam vajalik, või mil haldusorgan oli isiku kinnipidamiskeskuses viibimise ajal asjaolude väljaselgitamisel õigusvastaselt tegevusetu.

Varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloast andmisest keeldumise otsuse tühistamise osas tegi 2015. aasta 10. aprillil olulise otsuse Tallinna Ringkonnakohus, kes jättis PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ning nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega.[9] Ringkonnakohus selgitas, et vastuolude esinemine ei tähenda igal juhul isiku ütluste ebaõigsust, kuna isik ei pruugi mõista, kui oluline on juba varjupaigataotluses ammendavalt ära näidata kõik varjupaiga taotlemise põhjused. Kohus lisas, et samuti on varjupaiga taotlemise ning selle taotlemist tinginud sündmuste vahel reeglina oluline ajavahe, mistõttu isiku mälestused võivad olla ebaselged ning moonutatud. Ringkonnakohus toonitas, et oluline on arvesse ka võtta, et vestlused toimusid tõlgi vahendusel, sel juhul kahe tõlgi vahendusel, ning isegi kõigi osapoolte parima tegutsemise korral on võimalikud erisused algselt öeldu ning kirjasaadu vahel, lisades, et neid erisusi ei pruugi kõrvaldada ka protokolli ülelugemine. Ringkonnakohus märkis, et määravad saavad olla vaid olulised vastuolud.

Statistika ja uuringud

Eestis taotles 2014. aastal rahvusvahelist kaitset 117 meest ning 40 naist, 2015. aastal (30.09.2015 seisuga) 124 meest ning 66 naist. Kõige rohkem on varjupaigataotlejaid (ajavahemikul 01.01.2014–30.09.2015) olnud Ukrainast (136), Venemaalt (31), Sudaanist (31) ning Süüriast (21). Pagulasstaatuse sai 2014. aastal 20 isikut (2 Bangladeshist, 4 Süüriast, 7 Sudaanist, 4 Kosovost, 2 Palestiinast, 1 Venemaalt), täiendavat kaitset ei saanud keegi. 2015. aastal (30.09.2015 seisuga) sai pagulasstaatuse 16 isikut (10 Sudaanist, 6 Ukrainast) ning täiendava kaitse 40 isikut (38 Ukrainast, 1 Jeemenist, 1 Venemaalt). Perekonnaga taasühinemiseks sai elamisloa 2014. aastal 3 inimest ning 2015 aastal (30.09.2015 seisuga) 18 inimest.

Hea praktika

2014. aasta 12ndal ja 14ndal mail õiguskantsleri nõunike poolt majutuskeskuses läbi viidud kontrollkäigu tulemusena toodi hea praktikana välja majutuskeskuse töötajate väga avatut ja abivalmit suhtumist keskuse elanikesse, inglise keele õppe korraldamist varjupaigataotlejatele, ning majutuskeskuse ja vabaühenduste panust varjupaigataotlejatele aja sisustuseks erinevate võimaluste loomisel.[10]

2014. aastal algatatud kolme Eesti vabaühenduse kampaania „Ukraina heaks!“ raames koguti annetusi, millega aidati Ukraina konflikti tõttu kannatanud ja kodudest põgenenud inimesi.[11] Kampaania ning abi pakkumine kestab siiani.

2015. aastal loodi liikumine Sõbralik Eesti, ning selle tegevuse läbi on edendatud sallivust. Sõbralik Eesti on kodanikualgatusest alguse saanud liikumine, mis ühendab endas inimesi ja ettevõtteid, kes soovivad riiki hoida abivalmi ja avatuna. 2015. aasta 6. septembril toimus toetuskontsert „Sõbralik Eesti“, kus olid avatud rahvusköökide alad ning paljud kuulsused astusid üles sõnavõttudega, mis kutsusid üles olema avatumad ja sallivamad.

Hea praktikana saab lisaks veel välja tuua esmakordselt 2015. aasta 24. märtsil avaldatud MTÜ Eesti Pagulasabi varjupaiga aastaraamatut, mis lahkas detailselt Eesti varjupaigapoliitikat ja pagulaste vastuvõtusüsteemi.[12]

Olulisemad avalikud arutelud

Suurimad avalikud arutelud kerkisid 2015. aasta suvel üles seoses Euroopa Komisjoni pakutud rände tegevuskavaga. Seoses sellega kerkisid üles mitmed grupeeringud (sh Facebooki grupid), mis olid pagulaste või massimmigratsiooni vastu, ning millede sisu kontekst ja üleskutsed olid, ning on, kohati rassistlikult sisustatud. Hirmu ja valesid külvavad ka poliitikute sõnavõtud – näiteks kirjutas Margus Tsahkna, sotsiaalkaitseminister ja IRL-i esimees, 2015. aasta augustis arvamusloo Eesti kultuuri säilimisest tänapäeva immigratsiooniprobleemide tingimustes, märkides, et: „See, et Rootsi politseil ei ole lubatud teatud piirkondadesse enda julgeoleku pärast siseneda, annab põhjuse olla murelik. Jutud, et see kõik meid ei ohusta, ei ole tõsiseltvõetavad.“[13] Rootsi politsei pressiohvitser lükkas selle väite hiljem ümber.

Sõbralik Eesti, Delfi ja Eesti Päevaleht viisid 2015. aasta lõpul koostöös läbi arutelumaratone pagulas-temaatikal, kus skeptikute küsimustele vastasid spetsialistid ning avaldati ka arvamuslugusid.

Trend

2014. ja 2015. aastal karistati mitmeid ebaregulaarselt Venemaa-Eesti riigipiiri ületanud varjupaigataotlejaid kas maksega riigituludesse, või kriminaalkorras. Seda praktikat ei ole muudetud, kuigi UNHCR seda tauninud on.

Ligipääs lasteaiakohale on majutuskeskuses viibivatele varjupaigataotlejatele komplitseeritud finantsilise situatsiooni tõttu. Kuna majutuskeskuses viibivate varjupaigataotlejate elukoht ei ole sinna registreeritud, siis peaksid nad maksma suuremat lasteaiatasu kui kohalikud, kelle elukoht on registreeritud Väike-Maarja valda. See summa käib aga varjupaigataotlejatele üle jõu.

Olgugi, et Eesti Inimõiguste Keskus on aasta-aastalt välja toonud pagulaste kohta tehtavate teavituskampaaniate olulisust, ei ole sellekohast süstemaatilist tegevust toimunud. Teadlikkuse tõstmise tase oli selles valdkonnas madal, kui mitte öelda, et rohkem hirmu külvav ning stereotüüpe loov.

Alates 2015. aasta 1. juulist lõpetas Eesti Inimõiguste Keskuses töö pagulaste õigusabikliinik, kuna Siseministeerium otsustas mitte välja kuulutada eelnevalt planeeritud konkurssi juulikuust varjupaigataotlejatele varajase õigusnõustamise teenuse tagamiseks. Alates 2015. aasta 1. oktoobrist annavad  varjupaigataotlejatele riigi õigusabi rahvusvahelise kaitse menetlusega ja/või kinnipidamisega seonduvalt advokaadibüroode LMP ja LEXTAL-i kuus advokaati, kes osutavad õigusabi nii haldusmenetlustes kui halduskohtumenetlustes.

Soovitused

  • Arvesse võtta ning ellu viia õiguskantsleri 2014. aasta 12nda ja 14nda mai kontrollkäigu soovitused ning 2014. aasta 29. aprilli ja 2015. aasta 30. märtsi ettepanekud.
  • Viia läbi teavituskampaaniaid pagulaste kohta, tõstes sellega ühiskonna teadlikkust.
  • Võimaldada varjupaigataotlejatele samadel alustel lasteaia koht ning koha maksumus kui elukoha registreerunud kohalikele.
  • Mitte paigutada varjupaigataotlejaid KPK-sse eeldusel, et isik põgeneb, kuna ta on riiki sisenenud ebaregulaarselt.
  • Sisse seada regulaarne teabevahetus ja koostöö Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja pagulasvaldkonnas tegutsevate vabaühenduste vahel, et luua vastastikust usaldust ja soodustada kaastootmisel põhinevate lahenduste väljatöötamist.[14]


[1] Pagulasseisundi konventsioon (1951) – Riigi Teataja RT II 1997, 6, 26.

[2] Ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks. Kinnipidamiskeskuses elukaaslaste koos elamise ning ajaveetmise võimaldamine. Lk 4. 29.04.2014. Arvutivõrgus kättesaadav: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_rikkumiste_korvaldamiseks_kinnipidamiskeskuses_elukaaslaste_koos_elamise_ning_ajaveetmise_voimaldamine.pdf.

[3]Ibid. Lk 1.

[4] Ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks. Kinnipidamiskeskuses kokkusaamise võimaldamine. 30.03.2015. Arvutivõrgus kättesaadav:  http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_rikkumise_korvaldamiseks_kinnipidamiskeskuses_kokkusaamise_voimaldamine.pdf.

[5] 12.05.2014 ja 14.05.2014 kontrollkäik Varjupaigataotlejate Majutuskeskusesse. Arvutivõrgus kättesaadav:  http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/kontrollkaigu_kokkuvote_varjupaigataotlejate_majutuskeskus.pdf.

[6] Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2013 a. määrus nr 3-13-2162, Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2013 a. määrus nr 3-13-2163.

[7] Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2014 haldusasi nr 3-13-2470.

[8] 29.01.2015 Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtumäärused kohtuasjades 3-3-1-52-14 ja 3-3-1-48-14; 03.02.2015 Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtumäärus kohtuasjas 3-3-1-56-14.

[9] Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2015 kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-1596.

[10] 12.05.2014 ja 14.05.2014 kontrollkäik Varjupaigataotlejate Majutuskeskusesse. Lk-d 9-10.

[11] MTÜ Eesti Pagulasabi. Kampaaniaga „Ukraina heaks!“ on Ukraina inimeste abistamiseks kogutud enam kui 13500 eurot. 04.11.2014. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.pagulasabi.ee/ukraina-humanitaarabi-programm.

[12] MTÜ Eesti Pagulasabi. Varjupaiga aastaraamat 2014. 23.03.2014. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.pagulasabi.ee/varjupaiga-aastaraamat-2014.

[13] Mellik, J. „Rootsi politsei: Tsahkna jutt on väärtõlgendus.“ Postimees. 17.08.2015. Arvutivõrgus kättesaadav: http://maailm.postimees.ee/3297041/rootsi-politsei-tsahkna-jutt-on-vaartolgendus.

[14]Delfi, Eesti pagulasorganisatsioonid pöördusid rahastamisküsimuses peaministri poole. 02.06.2015. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-pagulasorganisatsioonid-poordusid-rahastamiskusimuses-peaministri-poole?id=71612805.