Epp Lumiste

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 6 sätestatud põhiõigus puudutab nii juurdepääsu kohtumenetlusele kui ka kohtumenetluse lõpule viimist mõistliku aja jooksul. Juurdepääsu all tuleb mõista kohtumenetluse alustamise kulukust, st kui riigilõiv on liiga kõrge, võib isik jätta oma õiguste kaitseks kohtusse minemata.(!)

Need olid 2011. aastal enim tähelepanu saanud teemad.

Poliitiline ja institutsionaalne areng

Aasta 2011 on meeldejääv erinevate riigilõivude suurust puudutavate arutelude osas. Sõna võtsid nii Riigikohus kui ka õiguskantsler. 2011. aastal esitas õiguskantsler Riigikohtule seitse arvamust, millest kuue puhul leidis õiguskantsler, et riigilõivu suurus ja/või menetlusabi piirangud on põhiseadusevastased.

27. septembril 2011 asus õiguskantsler Indrek Teder seisukohale, et riigilõivude kõrge määr Eestis takistab juurdepääsu õigusemõistmisele. Kõlama jäi mõte, et suurem osa riigilõivuseaduse (RLSi) lisas 1 nimetatud riigilõivudest on põhiseadusevastased.(2)

Õiguskantsleri seisukoha kohaselt peaks riigilõivu määr olema piiranguks juurdepääsule õigusmõistmisele, et piirata pahatahtlikke kohtusse pöördumisi, kuid ei tohiks takistustada kohtusse pöördumist. Õiguskantsler leidis, et õigusriigile on lubamatu olukord, kus loobutakse riigi tegevuse õiguspärasuse kontrollimisest või oma rikutud õiguste kaitsest ainult liiga kõrge riigilõivu pärast.(3)

Justiitsminister on sellel teemal väljendanud vastakaid seisukohti. Ta tõi kohtunike täiskogule esitatud ettekandes välja, et riigilõivud on Eestis kehtestatud kulupõhimõttest lähtudes. Samas tõdes ta, et Eestis on Euroopa Liidu kõrgeimad lõivud. Kuid Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-62-10 punktis 17 välja toodud seisukohtade alusel leiab justiitsminister, et riigilõivumäärad ei ole põhiseadusega vastuolus.(4)

Täiendavalt lubas justiitsminister algatada lähiajal seadusemuudatuse, millega alandatakse riigilõivude määrasid. 15. märtsil 2012 jõudiski vastav eelnõu valitsusse.

Seadusandlik areng

Eestis on pika-ajaliseks probleemiks kujunenud ebamõistlikult pikad kohtumenetlused. Selle probleemi lahendamiseks võeti 2011. aastal vastu erinevaid seadusemuudatusi.

Uus halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) (5) võeti vastu 27. jaanuaril 2011 ning jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal. Justiitsminister on viidanud mitmele meetmele HKMSis, mis peaksid kohtumenetluste pikkust oluliselt lühendama. Näitena võib tuua hankeasjade menetlustähtaegade kolmekordse lühenemise – kuni 45 päevani.

Samas võimaldavad teised HKMSi sätted haldusasjal siiski venida. HKMSi § 173 sätestab, et otsuse võib hiljem kui 30 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks teha üksnes mõjuval põhjusel. 2011. aasta lõpuni kehtinud HKMSi kohaselt tuli kohtuotsus teatavaks teha 20 päeva jooksul pärast kohtuistungit.(6)

Seega uus HKMS pikendab kohtuotsuse teatavaks tegemist 10 päeva võrra, kuid samas kehtestab piirangud, et pikemat perioodi põhjendab ainult mõjuv põhjus.

Uue meetmena on ette nähtud ka võimalus paluda kohtuasja kiirendamist, kui haldusmenetlus peaks kohtus venima. HKMSi § 100 sätestab, et kui haldusasi on menetluses olnud üle 9 kuu, võib kohtule taotluse esitada. Oluline on selle sätte juures loomulikult see, et kohtu viivitus peab olema tekkinud ilma mõjuva põhjuseta ning kui kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, on kohtul vajaliku abinõu rakendamiseks aega 30 päeva arvates taotluse saamisest.

2011. aasta 1. septembril jõustus kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatus, millega nähakse ette ka kriminaal- ja tsiviilmenetluses kohtumenetluse kiirendamist, kui kriminaalasi on olnud menetluses 9 kuud.(7)

Samas on loomulikult eelduseks see, et 9 kuu jooksul ei ole kohus mõjuva põhjuseta teinud vajalikku menetlustoimingut.

1. juulil 2011 jõustus ka uus keeleseadus.(8) Keeleseaduse kohaselt toimub ametiasutustega asjaajamine eesti keeles.(9)

Ka kõikides eelpool loetletud seadustes on kirjas, et kohtu asjaajamise keel on eesti keel. Sellise nõude sätestamine võib mingil määral piirata muukeelsete isikute juurdepääsu kohtule. Samas on keeleseaduse paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende teenistujalt ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles.

Kohtupraktika

12. aprillil 2011 tegi Riigikohus põhjapaneva otsuse kohtumenetluses kantavate riigilõivude teemal. Riigikohus leidis, et õiguspärane ei saa olla kohtulõivu võimalik eesmärk teenida riigile lisatulu ja finantseerida sellest riigi muid kulutusi, kui lõiv on suurem, kui see on vajalik menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmise ja menetlusökonoomia tagamiseks.(10)

Riigilõivu mõistlikkust tuleb hinnata iga üksiku kohtuasja asjaolude valguses.(11) Riigikohus leidis, et antud kohtuasja valguses ei olnud riigilõiv põhiseadusega kooskõlas.

Kaks päeva hiljem arutas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium taas riigilõivu küsimust. Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-1-11 punktis 11 viidati ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamusele, et kahes kohtuastmes kokku tasumisele kuuluv riigilõiv võib olla ebaproportsionaalne. Riigikohus otsustas, et RLSi paragrahvi 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause on nende koostoimes põhiseadusega vastuolus ega kuulu kohaldamisele osas, milles apellatsioonkaebuselt tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni oli ette nähtud riigilõivu tasumine summas 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.

2011. aasta lõpuks olid mitmed RLSi sätted kehtetuks tunnistatud, kuna Riigikohus leidis, et need olid põhiseadusega vastuolus.(12) Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) tegi Eesti suhtes otsuse kahes artiklit 6 puudutavas kohtuasjas. Raudsepp vs. Eesti (13) käsitleb kohtumenetluse pikkuse probleemi Eestis, millega 2011. aastal tegeleti aktiivselt. Kuigi antud kohtuasi oli siseriiklikul tasemel kestnud ligi kuus aastat, leidis EIK, et artikli 6 rikkumist ei olnud. Menetlus oli tavapärasest keerulisem ning puudutas olulisi poliitilisi ja õiguslikke küsimusi (seoses omandireformi ja selle õigustatud subjektidega, kes olid väidetavalt lahkunud 1941. aastal Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel), mistõttu lahendini jõudmine võttis tavapärasest kauem aega. EIK leidis ka, et teatud osas aitas kaebaja ise menetluse viibimisele kaasa. EIK rõhutas, et mõistlikku aega tuleb tõlgendada alati ikkagi lähtuvalt konkreetse kaasuse asjaoludest.(14)

Samas tuvastas EIK artikli 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) rikkumise. Kuigi Eesti Valitsus viitas asjaolule, et kohtumenetlust kiirendavad seadused on ettevalmistamisel, leidis EIK, et kaebajale ei olnud kättesaadav õiguskaitsevahend, mis oleks taganud talle kohtumõistmise mõistliku aja jooksul.(15)

Kohtuasjas Andrejev vs. Eesti leidis EIK, et artikli 6 lõiget 1 on rikutud sellega, et kaebajal ei olnud juurdepääsu Riigikohtule. Kaebajale oli kriminaalasjas määratud riigi õigusabi korras kaitsja. Kohtuasi nr 48132/07 käsitles riigi õigusabi korras määratud kaitsja mittenõuetekohast ülesannete täitmist, kuna kaitsja ei olnud esitanud kassatsioonikaebust tähtaegselt. EIK asus seisukohale, et tegemist oli artikli 6 rikkumisega ning isikule ei olnud tagatud juurdepääsu kohtule.(16)  EIK mõistis kaebajale mittevaralise kahjuna 1000 eurot.

Statistika ja uuringud

2011. aastal valmis Euroopa tõhusa õigusemõistmise komitee uuring Euroopa Nõukogu liikmesriikide apellatsiooni- ja riigikohtu menetluste pikkusest. Uuring põhines 2008. ja 2010. aasta andmetel, kuid ilmus 2011. aastal. Uuringu andmete põhjal on võimalik järeldada, et Eestis on menetlusajad teiste Euroopa Nõukogu liikmesriikidega võrreldes keskmised.

Riigikohtus valmis uuring mõistliku menetlusaja kohta tsiviilkohtumenetluses. Uuringus on välja toodud erinevad EIK lahendid selle kohta. Peamiseks kohtumenetluse venimise põhjuseks nimetab uuring kohtudokumentide kättetoimetamisega seotud probleeme.(17)

Riigil soovitatakse otsustada, millised abinõud menetlustähtaja täitmiseks kõige paremini sobivad ning rõhutatakse, et ebaefektiivne süsteem toob kaasa riigi vastutuse. Täiendavalt soovitab uuring seada eesmärgiks Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas tunnustatud mõistliku menetlusaja, kahe aasta, järgimise.(18)

9. mail 2011 valmis Riigikohtu õigusteabe osakonna analüüs riigilõivudest. Uuringust ilmneb, et 2011. aasta alguses suurenes riigilõive puudutavate kohtuasjade arv, ning uuringu valmimise hetkeks olid mitmed riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seaduse sätted kehtetuks tunnistatud.(19)

Uuringus on välja toodud ka mõnede teiste riikide riigilõivude määrad: nt Soomes on tsiviilasja lõiv enamasti vahemikus 72–156 eurot, Rootsis on riigilõivud fikseeritud, umbes 40–48 eurot, Iirimaal 9–200 eurot.(20)

Uuring rõhutab vajadust vaadata Eestis riigilõivud üle, et viia need Euroopa keskmisele tasemele.(21)

Eesti riigilõivud aastatel 2008 ja 2011 

Tsiviilasja hind  kroonides kuni

(kaasa arvatud)

Riigilõivumäär 2008

kroonides (eurodes)

Riigilõivumäär 2011
5000 250 (16 eurot) 63,91 eurot
6000 350 (22,37 eurot) 76,69 eurot
7000 450 (28,76 eurot) 89,47 eurot
8000 550 (35,15 eurot) 102,25 eurot
     
11 000 000 167 750 (10 721, 18 eurot) 3% tsiviilasja hinnast
11 250 000 170 250 (10 880, 96 eurot) 3% tsiviilasja hinnast
11 500 000 172 750 (11 040, 74 eurot) 3% tsiviilasja hinnast
Üle 11 500 000 1,5% kuid mitte rohkem kui 750 000 EEK (47 934 eurot) 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867,47 eurot.

Allikas: Riigilõivuseaduse lisa 1, eurode summad on arvestatud kursiga 15,6466

Riigilõivude tabeli põgusast analüüsist ilmneb, et väikeste kohtuasjade hind muutus mitmeid kordi kallimaks. Kui aastal 2008 moodustas 5000kroonise (319,55 euro) kohtuasja juures riigilõiv 5% (250/5000×100) kohtuasja hinnast, siis aastal 2011 moodustab riigilõiv 20% (63,91/319,55×100) kohtuasja hinnast. Väiksema väärtusega tsiviilasjade korral võib selline riigilõivumäär osutuda takistuseks kohtusse pöördumisel.

Olulisemad avalikud arutelud

Aastal 2011 valiti ka halvim ja parim seadus. Eesti Juristide Liit pakkus halvima seaduse nominendiks riigilõivude suurusi muutnud seaduse, põhjendades oma valikut sellega, et RLSi muudatustega võeti paljudelt isikutelt võimalus kohtus oma õigusi kaitsta ja takistati seeläbi olulise põhiõiguse, õiguse kohtulikule kaitsele, realiseerimist.

Trendid 

Riigilõivude teema on viimastel aastatel pälvinud märkimisväärselt palju tähelepanu. Justiitsministeeriumi juulikuises pressiteates mainiti, et on valminud eelnõu, millega on planeeritud riigilõivumäärade alandamine.(22)

15. märtsil 2012 saadeti lõpuks vastav seaduseelnõu valitsusele. Seega möödub 2012. aasta selle seaduseelnõu menetlemise tähe all.

Oluliselt vähem on avalikkus pööranud tähelepanu menetlustähtaegadele ning muulaste võimalusele tutvuda õigusaktide tekstidega, samuti nende õigusemõistmisele juurdepääsu võimalustele.

Soovitused

  • Riik peab pöörama tähelepanu liiga pikkadele menetlustähtaegadele.
  • Riigilõivude küsimuses peab seadusandja otsuse tegema. Olukord, kus Riigikohus on tunnistanud mitmed sätted põhiseaduse vastaseks ning kehtivad lõivumäärad, mis piiravad isikute juurdepääsu kohtumenetlusele, ei ole vastavuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga.

Allikad:

1 Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud erinevates kohtuasjades, et liiga kõrged riigilõivud võivad rikkuda artikkel 6 kaitstud põhiõigust. Vaata nt Weissmann jt vs. Rumeenia; Kreuz vs. Poola kohtuasi nr 28249/95.

2 Õiguskantsler.

3 Õiguskantsler.

4 Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-2-1-62-10 (12.04.2011).

5 Halduskohtumenetluse seadustik, RT I, 23.02.2011, 3.

6 Halduskohtumenetluse seadustik (redaktsiooni kehtivus kuni 31.12.2011). § 28.

7 Kriminaalmenetluse seadustiku § 2741 ja tsiviilmenetluse seadustiku § 3331

8 Keeleseadus. RT I. 18.03.2011, 1.

9 Keeleseadus. § 10.

10 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-62-10. Punkt 45.

11 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-62-10. Punkt 45.

12 Vt muuhulgas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsust nr 3-4-1-25-09 (15.12.2009), millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks RLSi lisa 1 osas, mis sätestas hooneühistu otsuse tühistamise nõude hagi riigilõivu suuruse. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-62-10. RLSi § 56 lg 1 ja lg 19, ja RLSi lisa 1 viimane lause. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-17-11 (1.11.2011) tunnistati kehtetuks RLSi § 57 lg 1 ja lg 22 ning lisa 1 viimane lause.

13 Raudsepp vs. Eesti kohtuasja nr 54191/07. Euroopa Inimõiguste Kohus.

14 Raudsepp vs. Eesti. Punktid 71-76.

15 Raudsepp vs. Eesti. Punkt83.

16 Andrejev vs. Eesti kohtuasja nr 48132/07 Punk 73-78.

17 Riigikohus. Mõistlik menetlusaeg tsiviilkohtumenetluses.

18 Riigikohus. Mõistlik menetlusaeg tsiviilkohtumenetluses. Lk 22.

19 Riigikohus. Kõrge riigilõiv kui õigusmõistmisele juurdepääsu takistus. Lk 12.

20 Riigikohus. Kõrge riigilõiv kui õigusmõistmisele juurdepääsu takistus. Lk 13-14.

21 Riigikohus. Kõrge riigilõiv kui õigusmõistmisele juurdepääsu takistus. Lk 28.

22Justiitsminister Kristen Michali 100 päeva.