Christian Veske

2011. aastat võib LGBT(1) inimeste seisukohalt nii mõneski mõttes oluliseks pidada – Tallinnas toimus esmakordselt Baltic Pride’i festival (OMA festivali nime all); õiguskantsler avaldas seisukoha, milles tõdes, et olukord, kus samasoolistel paaridel puudub võimalus registreerida oma kooselu, on põhiseadusega vastuolus ning septembris avati Tallinnas LGBT infokeskus. Lisaks eelnevale avaldasid mitmed tuntud ja tunnustatud isikud manifesti „Õnnelikuma Eesti ja partnerlusseaduse toetuseks“, milles kutsusid inimesi üles toetama samasoolistele paaridele kooseluseaduse võimaldamist.

Poliitiline ja institutsionaalne areng

Möödunud aasta on olnud oluline LGBT inimeste temaatikaga seotud institutsioonide nähtavuse osas. Oluliseimatest institutsioonidest on riiklikul tasandil LGBT inimeste temaatikat käsitlenud Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning õiguskantsler. Alljärgnevas tabelis on välja toodud nimetatud institutsioonide peamised sekkumisvaldkonnad LGBT temaatikas.

Institutsioon Sekkumisvaldkond
Õiguskantsler Eraõiguslike isikute vahelised diskrimineerimisvaidlused, hinnang õigusloovate aktide seadustele ja põhiseadusele vastavusele. Põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitse.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Arvamuste avaldamine võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta
Sotsiaalministeerium Võrdse kohtlemise seadusest tuleneva töö koordineerimine, LGBT poliitikad (teadlikkuse tõstmine, uuringud)
Justiitsministeerium Seadusloome (võimaliku kooseluseaduse välja töötamine)

Tabel 1. LGBT temaatikaga seotud institutsioonid

Üheks oluliseimaks arenguks 2011. aastal võib pidada õiguskantsleri pöördumist Justiitsministeeriumi poole seoses samasooliste isikute peresuhete õigusliku reguleerimise küsimusega. Õiguskantsler alustas analüüsi perekonnaseaduse paragrahvi 10 punkti 1 kooskõla kohta põhiseadusega tulenevalt MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu avaldusest. Lähtuvalt analüüsist on õiguskantsler seisukohal, et samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonna kaitse põhiõiguse kaitsealasse ning tulenevalt põhiõiguste tagamise põhimõttest on vajalik seetõttu ka luua selliste õigussuhete reguleerimiseks õiguslik raamistik. Oma pöördumises Justiitsministeeriumi poole tegi õiguskantsler soovituse valmistada ette samasooliste partnerlussuhteid ning sellega seonduvaid õigussuhteid reguleeriv eelnõu.

Tulenevalt õiguskantsleri pöördumisest küsis Justiitsministeerium arvamust kooseluseaduse kohta kõikidelt parlamendierakondadelt, peale seda esitas omapoolse visiooni küsimusega edasiminemiseks. Sotsiaaldemokraatlik erakond, Reformierakond ja Keskerakond leidsid, et mitteabieluliste kooselude reguleerimise küsimustega on vaja edasi tegeleda. Nendest kaks esimest, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond, eelistasid sooneutraalse kooselu seaduse loomist. Isamaa ja Res Publica Liit asus seisukohale, et kehtiv olukord on juba rahuldav ning et lisaregulatsiooni ei ole vaja.

Antud kirjas teatab Justiitsministeerium ka, et kooseluseaduse välja töötamine võetakse 2012. aasta tööplaani.(2)

Justiitsministeerium pakub samas ka omalt poolt välja regulatsioonimudelid, mis edasise arutelu alla tulevad:

  • Lepinguline lähenemine – olemasolevaid regulatsioone kaasajastatakse, koostatakse n-ö lepingute pakett, millega kooselust tulenevaid asjaolusid reguleeritakse;
  • Eeldusel põhinev lähenemine – asjaolusid reguleeritakse arvestades de facto kooselu, paarid kooselu registreerima ei pea, kuid peavad olema suutelised oma kooselu tõestama;
  • Registreeringupõhine lähenemine – eeldab koos elavalt paarilt oma suhte registreerimist.

Esimest variant võib pidada siiski mitteabielulises kooselus elavatele paaridele ebasobivaks, kuna on ebamugav (erinevad lepingud tuleb notariaalselt kinnitada) ja kallis (mitme lepingu sõlmimisega kaasnevate notaritasude ja riigilõivude tõttu). Eeldusel põhineva lähenemise puudusteks on keerulisus suhte määratlemise ning ka võimalike vaidluste tõendamise korral. Seetõttu oleks samasooliste paaride seisukohalt kõige soovitum registreeringupõhine lähenemine, mis annab paaridele kindlamalt määratletud õigused ja kohustused.

Sotsiaalministeeriumi tegevused 2011. aastal LGBT temaatika valdkonnas olid seotud peamiselt teadlikkuse tõstmise ning koostööpartnerite toetamisega. Sotsiaalministeerium koostab igal aastal mitte-diskrimineerimise alase raamdokumendi, milles sõnastatakse mitte-diskrimineerimise valdkonna peamised suunad järgnevaks aastaks. Protsessi on kaasatud erinevad esindusorganisatsioonid (sh LGBT esindusorganisatsioonid), inimõiguste organisatsioonid ja riigiasutused. Nii aastal 2010, 2011 kui ka aastal 2012 on eraldi tähelepanu all olnud LGBT temaatika. Peamiseks koostööpartneriks on Sotsiaalministeeriumil sealjuures olnud Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut kampaania „Erinevus rikastab“ kaudu, mida Sotsiaalministeerium kaasrahastab.

Aastal 2011 toetas Sotsiaalministeerium ka MTÜ Eesti Gei Noored ettevõtmist Baltic Pride’i korraldamisel summas 2380 eurot. Lisaks korraldas Sotsiaalministeerium Baltic Pride’i raames tänuvastuvõtu Baltic Pride’i korraldajatele ja toetajatele.

Oluliseks tuleb pidada ka Baltic Pride’i ajal toimunud juhtivate poliitikute ja riigiametnike sõnavõtte. Mitmed poliitiikud (sh kultuuriminister Rein Lang, Euroopa Parlamendi liige ja endine välisminister Kristiina Ojuland, riigikogu liige Eiki Nestor jt) kirjutasid alla pöördumisele partnerlusseaduse toetamiseks. Oma panuse Baltic Pride’i toimumisse andsid ka erinevad Eestis olevad saatkonnad, toetades Pride’i toimumist nii rahaliselt kui ka esinedes ühisavaldusega.

Vaadeldes LGBT esindusorganisatsioonide tegevusi 2011. aastal võib täheldada positiivseid muutusi – olemasolevad organisatsioonid on muutunud oma tegevustes nähtavamaks ning artikuleeritumaks, loodi ka uus mittetulundusühing transsooliste inimeste huvide esindamiseks.

Organisatsioon Tegevus 2011 aastal
MTÜ Eesti Gei Noored Festivali Baltic Pride (OMA festival) korraldamine, OMA Keskuse rajamine
MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing Õigusabi andmine, politiiline lobby, rahvusvaheline (koolidele suunatud) projekt NISO
MTÜ Geikristlaste Kogu Kirikukohvid OMA keskuses, aruteluringid, hingehoid
MTÜ Gendy Transsooliste inimeste esindusorganisatsioon, loodud 2011. aasta lõpul.

Tabel 2. LGBT inimeste esindusorganisatsioonid

Seadusandlik areng

Kuigi seadusandlikke muudatusi, mis otseselt on suunatud LGBT inimestele, 2011. aastal ei toimunud, tuleb siiski oluliseks pidada õiguskantsleri arvamust ning justiitsministri reageeringut, kuna kooseluseaduse eelnõu ettevalmistamine on võetud 2012. aasta Justiitsministeeriumi tööplaani ning on seega aluseks võimalikule seadusemuudatusele.

Sotsiaalministeeriumis oli jätkuvalt arutluse all gei- ja biseksuaalsete meeste veredoonoriks lubamise küsimus. Kuigi vereseadus ei keela gei ja biseksuaalsetel meestel verd loovutada, on praktikas piirangud seadnud verekeskused, põhjendades seda turvalisuse vajadusega. Otsuseid antud küsimuses aastal 2011 vastu ei võetud ning arutelu antud küsimuses jätkub aastal 2012.

Kohtupraktika

MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu esindaja Reimo Mets(3) on aastal 2011 esitanud kohtule kolm hagiavaldust, mis käsitlevad LGBT inimeste temaatikat. Alljärgnevalt antakse lühiülevaade kaasuste asjaoludest.

Esimene kaasus seostub abiellumist takistavate asjaolude tõendi mittesaamisega. Avaldaja Reimo Mets esitas Tallinna Halduskohtule avalduse seoses abieluvõime tõendi väljastamisest keeldumisega. Avaldaja soovis perekonnaseisuametilt abiellumist takistavate asjaolude puudumise kohta tõendit, soovides Rootsi Kuningriigis abiellu astuda avaldajaga samast soost isikuga, kes ei ole ELi kodanik. Talle keelduti antud tõendit väljastamast, kuna Eesti siseriikliku seadusandluse kohaselt ei saa samasoolised paarid abielluda. Käesolevaks hetkeks on avaldus veel menetluses.

Teine Reimo Metsa kaasus aastal 2011 puudutab viha õhutavaid kommentaare interneti kommentaariumites. Reimo Mets esitas avalduse Harju Maakohtule eeltõendamise menetluse alustamiseks, et välja selgitada internetis tema suhtes kirjutatud vihavägivalda õhutavate kommentaaride autorite ip aadressid. Kohus võttis asja menetlusse ning nõudis meediaväljaandelt, kus kommentaarid ilmusid, välja ip aadressid, kust kommentaarid olid saadetud. Seejärel pöördus kohus edasi telekommunikatsiooniettevõtete poole, kellelt nõudis välja antud kellaajal ja kuupäeval postitatud kommentaaride autorite ip aadresside omanikud. Kohus väljastas Reimo Metsale antud info ning avaldaja edastas kõigile antud ip aadresside omanikele nõudekirja, milles nõudis moraalse kahju hüvitamist summas 1000 kuni 1500 eurot. Osad kommentaaride autoritest esitasid vabandused, kuid keegi moraalset kahjutasu ei tasunud.

Kolmas kaasus, mis käesolevaks hetkeks on veel Harju Maakohtus menetluses, seostub de facto kooselu lõppemisest tuleneva vara jagamisega. Samasooline paar, kes oli elanud pikalt koos elukohas, mida omas üks partneritest, läks lahku. Kooseluperioodi jooksul aga tegi teine partneritest elamispinda märkimisväärseid rahalisi investeeringuid. Lahkuminekul keeldus elamispinna omanik partneri poolt tehtud kulutusi hüvitamast. Antud kaasust võib pidada oluliseks, kuna käsitluse all on just samast soost paari kooselust ning lahkuminekust johtuvad küsimused. Õigusselgus aga oleks antud juhul olnud paremini tagatud sooneutraalse kooseluseaduse korral, kus oleks sätestatud mõlema partneri kohustused ning õigused.

Statistika ja uuringud

Kui aastal 2010 esitati soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule üksteist seksuaalset sättumust puudutavat pöördumist,(4) millest kolm olid kaebused, siis aastal 2011 esitati üheksateist seksuaalset sättumust puudutavat pöördumist, millest viie puhul oli tegemist kaebusega. Volinik leidis möödunud aastal neist ühe puhul, et tegemist võis olla diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse alusel ning neljal korral ei saanud hinnangut anda pädevuse puudumise tõttu (võrdluseks ei leitud 2010. aastal diskrimineerimist ühes asjas  ja kahe juhtumi puhul ei saanud hinnangut anda pädevuse puudumise tõttu).

Seega, pöördumiste arv on võrreldes eelmiste aastatega küll mõnevõrra suurenenud, mis ühelt poolt võib viidata voliniku institutsiooni tuntuse kasvule ja ka inimeste julgusele oma õiguste eest seista, kuid samas on siiski veel piisavalt väike, eeldamaks inimeste madalat teadlikkust oma õiguskaitse osas.

Avaliku arvamuse uuringuid, mis käsitleksid elanikkonna sallivust LGBT inimeste suhtes 2011. aastal läbi ei viidud ning seega puudub ülevaade vaadeldaval perioodil toimunud muutustest. Peamiseks allikaks Eesti elanikkonna suhtumisest LGBT inimestesse on jätkuvalt Eurobaromeetri uuring aastast 2007.

Ülevaate senistest olemasolevatest uuringutest, mis käsitlevad LGBT inimeste ja kogukonna temaatikat, on aga teinud 2011. aastal Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut. Lisaks ülevaatele olemasolevatest uuringutest viidi antud uuringuprojekti raames läbi süvaintervjuud, et kaardistada LGBT inimeste probleeme ja vajadusi. Uuringus on välja toodud, et vastajate hinnangul puudub piisav info kogukonnast endast, see on kaardistamata. Suureks probleemiks on LGBT kogukonnani jõudmine ning samuti ka kogukonna liikmete soov või soovimatus olla nähtav.  Samuti tõdetakse uuringus, et LGBT inimeste põhiküsimuseks on ühiskonna homofoobne suhtumine, õiguskaitse tagamine, kindlustunne ja turvalisus, sh sotsiaalsed garantiid, tööalane diskrimineerimine, füüsiline ja vaimne tervis, spetsialiseeritud teenuste puudumine, ligipääs infole, infovahetus ja LGBT temaatika edenduskeskkond.

Head praktikad 

Heaks praktikaks LGBT temaatikat käsitledes võib pidada erinevaid kampaania „Erinevus rikastab“ tegevusi, kus ühise eesmärgi nimel töötavad koos avalik sektor (Sotsiaalministeerium), kõrgkool (Tallinna Tehnikaülikool) ning mittetulundussektor (SA Inimõiguste Keskus).

Sotsiaalministeeriumi peamiseks rolliks on sealjuures olnud suuniste andmine ning mitte-diskrimineerimise alase tegevuse laiem koordineerimine. Samuti on Sotsiaalministeerium olnud kaasatud kampaania erinevate tegevuste ettevalmistamisse. Tallinna Tehnikaülikool, kes on projekti elluviija, on tegelenud administratiivse poolega ning samuti on nende osalus taganud laiemat kõlapinda, kuna tegu on avalik-õigusliku ülikooliga. SA Inimõiguste Keskuse rolliks on olnud praktiliste tegevuste elluviimine ning n-ö väljatöö.

Trendid

Positiivsena võib välja tuua riigi toetuse jätkumise aastal 2011 ning üleüldise positiivsema fooni meedias LGBT temaatika käsitlemisel. Samas aga jätkub internetikommentaariumites sallimatust ja viha väljendavate kommentaaride kirjutamine.

Siiski tuleb rõhutada, et senini puudub riiklikul tasandil sidus nägemus, mille raames LGBT inimeste olukorda käsitleda. Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2011–2015 on küll sõnastatud eesmärk „edendame Eesti ühiskonna üldist avatust ja sallivust,“ kuid meetmed on Sotsiaalministeeriumi arengukavas sõnastatud vaid üldsõnaliselt, läbi võrdse kohtlemise raamistiku, sisaldamata sealjuures konkreetseid eesmärke. Sellest joonistub ka välja suundumus, kus riiklikul tasandil eelistatakse antud teemavaldkonnas pigem abstraktsust ning teemale lähenemist läbi üleüldise avatuse ja sallivuse võtme, määratlemata sealjuures ära erinevaid sihtrühmi. Selline lähenemine jätab aga suure tõlgendamisvabaduse.

Soovitused:

  • sõnastada LGBT inimestega seonduvaid riiklikke poliitikaid ja eesmärke (sh nii Sotsiaal-, Haridus-, kui Justiitsministeeriumi valitsemisalas);
  • kooseluseaduse väljatöötamisel lähtuda sihtrühma vajadustest ja soovidest, mitte avalikkuse survest;
  • arvestades suundumusi mitmetes teistes demokraatlikes lääneriikides, võtta arutlusele ka abieluvõrdsuse tagamise temaatika;
  • uurida ja analüüsida homofoobsete rünnakute olemasolu ja levikut Eesti ühiskonnas laiemalt ning ka kindlates kontekstides (sh koolisüsteemis).

Allikad:

1 LGBT – rahvusvaheliselt kasutusel olev lühend tähistamaks lesbi, gei, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi

2 Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Kooseluseaduse loomine.

3 Intervjuu Reimo Metsaga viidi läbi 02.02.2012.

4 Vastus päringule. E-kiri soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroost. 20.01.2012.