Aruande eesmärk oli anda valdkonniti ülevaatlik pilt Eestis inimõiguste kaitse alal toimunust 2008. ja 2009. aasta jooksul. Autorid valisid konkreetsed teemad, mida käsitleti suurema tähelepanuga. 2008. ja 2009. aasta aruande juures olid nendeks karistusjärgne kinnipidamine, samasooliste partnerlussuhted ning võrdne kohtlemine. Mõne teema valisid autorid ka sooviga juhtida tähelepanu olukorrale, mida varem Eestis laialdaselt tõstatatud ei ole. Sellest lähtuvalt vaadeldakse süvitsi näiteks asendusteenistust kaitseväeteenistuse alternatiivina ning inimõiguste omavahelise vastuolu käsitlemist konkreetse näite taustal.

Aruande koostamisel on kasutatud avalikult kättesaadavat informatsiooni erinevatest allikatest, sh riigiasutuste aastaaruandeid, vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide aruandeid ja arvamusi ning IÕK enda kogutud materjale. Allikaid analüüsiti iseseisvalt ja kriitiliselt ning enne avaldamist ei esitatud aruannet ühelegi riigiasutusele heakskiidu saamiseks. Sisult on tegemist pigem õigusteadusliku kui sotsioloogilise uurimusega, analüüsitud on seaduste rakendamist riigiasutuste poolt ning mitte niivõrd ühiskondlikke arusaamu ja väärtushinnanguid.

IÕK soovib aruande koostamisele kaasaaitamise eest tänada Inimõiguste Instituuti ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu. Samuti tänab IÕK kõiki, kes aitasid koguda ja edastasid vajalikku taustainformatsiooni.

Aruande peatükkidega saab tutvuda siin (tekstiversioon):

Peatükk 1 – Õigus isikuvabadusele
Peatükk 2 – Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele
Peatükk 3 – Õigus austusega era- ja perekonnaelu vastu
Peatükk 4 – Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus
Peatükk 5 – Kogunemiste vabadus
Peatükk 6 – Õigus abielluda
Peatükk 7 – Diskrimineerimise keeld
Peatükk 8 – Lapse õigused
Peatükk 9 – Kodanikuühiskond

Eesti inimõiguste aruanne 2008-2009 on täies mahus saadaval siit.

Aruande kokkuvõte

2008. ja 2009. aasta tõid kaasa olulisi arenguid mitmes inimõigustega seotud valdkonnas, mida erineva detailsusastmega ka käesolevas aruandes on käsitletud.

Inimõiguste kaitset Eestis tugevdavate positiivsete arengutena saab välja tuua:

•    Avaliku koosoleku korraldamine lihtsustus oluliselt 2008. aastal: enamikke avalikke koosolekuid saab korraldada vaid kahetunnise suulise etteteatamisega. Koosoleku registreerimisest keeldumine ei ole ka enam absoluutne ning rõhk on pandud läbirääkimistele, mille tulemusel koosolek jääks kooskõlla seadusega.
•    Algas diskussioon samasooliste paaride suhete reguleerimise üle: justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu analüüs, mis vaatles erinevaid võimalusi suhete reguleerimiseks. Arutelude käigus on välja pakutud partnerlusseaduse loomine, mille eelnõud siiski veel ette valmistama ei ole hakatud.
•    Suure sammu edasi mittediskrimineerimise valdkonnas tegi Eesti seoses võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmisega. Kuigi seadus võeti vastu eelkõige Euroopa komisjoni survel ning nii seaduse tekstis kui rakendamisel ilmneb probleeme, on oluline, et võrdse kohtlemise põhimõte Eestis detailsemalt sätestati. See võimaldab diskrimineerimisohvritele tunduvalt paremat õiguskaitset kui varem.
•    Kodanikuühiskonna osas on positiivne 2008. ja 2009. aastal oluliselt suurenenud rahastusvõimalused nii Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kui Vabaühenduste Fondi näol. Need meetmed on suunatud ka eelkõige kodanikuühenduste suutlikkuse suurendamisele.

Samas on jätkuvalt mitmeid kitsaskohti ning uusi probleemseid valdkondi:

•    Loodud on karistusjärgse kinnipidamise võimalus korduvkurjategijatele. Kuigi korduvkurjategijate probleemiga tegelemine on kahtlemata edasiminek riigisisese julgeoleku tagamisel, on konkreetsed meetmed mitmete aspektide tõttu potentsiaalselt inimõigustega vastuolus. EIK praktikaga võib-olla näiteks vastuolus olla karistusjärgse kinnipidamise rakendamine olukorras, kus ei ole lahendatud spetsiifilised rehabiliteerimisega seotud küsimused.
•    Õigusemõistmise osas tekitab jätkuvalt probleeme riigi õigusabi pakkumise korraldus, mis ei pruugi tagada kõigile võrdset võimalust kohtusse pöörduda ja esindatud olla (eriti väljaspool suuremaid keskusi). Eesti juristkonna väiksuse ja korporatiivsuse tõttu peab erilist tähelepanu pöörama võimalikele huvide konfliktidele. Samuti parandaks juurdepääsu õigusemõistmisele kolmandate isikute kaebeõiguse piirangute leevendamine.
•    Inimõiguste kaitse tagamisel kaitseväes on Eestil arenguruumi, mida on märkinud ka õiguskantsler. Probleemiks on asendus- teenistuse suhteline pikkus võrreldes kaitseväeteenistusega, mida näitab ka väike asendusteenistuse valinud inimeste arv. Asendusteenistuse osas on probleeme teisigi: oma isiklikke kõlbelisi ja usulisi tõekspidamisi peab tõendama ning ebapiisava tõendatuse korral võib riik asendusteenistuse võimalusest keelduda.
•    Jätkuvalt puudub samasoolistel paaridel võimalus oma suhet abieluga võrdsustatult reguleerida. Vastu on võetud ka uus perekonnaseadus, mis otseselt välistab samasooliste abielu ning läheb seega vastuollu üldiste arengutega maailmas.
•    Hoolimata võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmisest, puudub üldine poliitiline tahe mittediskrimineerimise küsimustega tegeleda. Seda näitab ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule eraldatud ressursside vähendamine.

Aruanne “Inimõigused Eestis 2008-2009” leidis kajastust ka mitmetes meediaväljaannetes ja isiklikes blogides.

Siit leiad mitteammendava nimekirja meediakajastusest:

•    „Aruanne: Eestis on homoabieludeni pikk tee“, Katrin Jüriso, ERR, 30.04.2010
•    „Aruanne: valitsus võib andmekaitset mõjutada“, Oliver Kahu, ERR, 30.04.2010
•    „Inimõiguslased taunisid Jõksi homoseisukohta“, Alo Raun, Postimees, 30.04.2010
•    „Aruanne: pikem vanglapõli ei ravi retse“, Alo Raun, Postimees, 30.04.2010
•    „Aruanne: kodanike kaasamist takistavad parteide eelistused“, Merike Tamm, Postimees, 03.05.2010
•    „Uudis: Inimõiguste aruanne: Eestil on kavas seadustada homopartnerlus“, autor: uudistetoimetus, Meie Kirik, 30.04.2010
•    „Valmis uuring inimõiguste kaitsest Eestis“, Avatud Eesti Fond, 27.04.2010

Siit leiad mõned näited kajastusest mujal, sealhulgas blogides:

•    “Inimõigused, progressiusk ja Eesti tagurlikkus”, Veritas Lux Mea, 01.05.2010
•    „Aruanne: Eestis on homoabieludeni pikk tee“, Kirjutas HMSX.info toimetaja, HMSX.info, 30.04.2010