Võtmeteemad
- Soolise võrdsuse areng on EIGE indeksile tuginedes seisakus.
- Euroopa Liidu ülesed algatused ärgitavad siseriiklikke arenguid võrdse palga poole ja soolise tasakaalu suunal börsiettevõtete juhtorganites.
- Avalikud arutelud perepoliitika teemal ilmestavad ühiskonnas levinud soolisi stereotüüpe ja ootusi naistele. Nõusolekuseaduse teemal toimuv sisulisem arutelu annab lootust ohvrit toetavama käsitluse loomiseks.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengud
Soolise võrdsuse riiklikud arengusuunad on kajastatud uues Heaolu arengukavas 2023–2030[1]. Soolisele võrdsusele on seal kahasse võrdsete võimalustega pühendatud üks viiest alaeesmärgist ning arengukava põhidokumendis ja lisades kirjeldatud valdkonna hetkeolukord, väljakutsed ja arengusuunad. Lähisuhtevägivald ja ohvriabi on käsitletud eraldi peatükis.
Väljakutsete ja arengusuundadena tuuakse teiste seas välja valdkondliku õiguskaitse tõhustamine, ühiskondlike hoiakute muutmine soolist võrdõiguslikkust väärtustavaks ja toetavaks, naiste ja meeste majandusliku võrdsuse suurendamine, naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel jne.
2023. aasta kevadel toimusid Riigikogu valimised, mille tulemusel pääses Riigikokku 101 saadiku sekka 30 naist.[2] See on seni Eesti kõrgeim tulemus, kuid jätab naised endiselt alaesindatuteks. Peaministrit välja arvates on praeguse Vabariigi Valitsuse koosseisus 12 ministri seas 4 naist.[3] Varasemates Kaja Kallase juhitud valitsustes (ametis 18.07.2022–17.04.2023 ning 26.01.2021–18.07.2022) oli mõlemas valitsuses 14 ministri seas kokku 6 naist.[4]
Kehtivas koalitsioonileppes on soolise võrdsuse teemasid mainitud justiitsküsimuste plokis, mille järgi viiakse karistusseadustik vastavusse Istanbuli konventsiooniga, et paremini kaitsta seksuaalvägivalla ohvreid (p. 8), võetakse erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamine ja ohvrite kaitse (p. 13 ja p. 14), võetakse soolise palgalõhe vähendamiseks üle palkade läbipaistvuse direktiiv ning soolise tasakaalu suurendamiseks nn “börsidirektiiv” (p. 19). Samuti võib seonduvaid punkte leida sotsiaalse kaitse plokist, kus puudutatakse peretoetusi ja vanemahüvitist (p. 3 ja p. 16), lapsehoolduspuhkuselt naasvate vanemate haigus- ja hoolduspäevade hüvitamist (p. 18) ja üksikvanemaid (p. 19). Sõjalise riigikaitse plokis on välja toodud eesmärk arendada Naiskodukaitset (p. 8) ja kahekordistada naiste arvu ajateenistuses (p. 17).[5]
Sügisel 2022 valiti uus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (volinik). Uue volinikuna alustas 2023. aasta alguses tööd Christian Veske.[6]
Seadusandlikud arengud
Valdkonda raamistavas soolise võrdõiguslikkuse seaduses (SoVS) on vaadeldaval perioodil jõustunud või jõustumas mitmed pisemad muudatused. Mõistete osas on täiendatud soolise diskrimineerimise mõistet, lisades hoolduskohustusega seotud asjaolud ning täpsustatud on tööandja kohustusi seletuste andmisel (jõustunud 01.04.2022). Täiendatud on ka §-i 6 (diskrimineerimine tööelus) punktiga, milles täpsustatakse töövahendusega tegelevate ettevõtjate kohustusi (jõustub 01.01.2024).
Kuna kevadel 2023 ametisse astunud valitsus viis läbi struktuurimuudatused ministeeriumite töös, on SoVSi tehtud vastavad normitehnilised muudatused.[7]
2023. aasta suvel andis Sotsiaalministeerium strateegilistele partneritele teada, et on asutud kaaluma, kas tasuks soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise valdkondi raamistavaid seaduseid (SoVS ja VõrdKS) ühendada. Aruande kirjutamise hetkel ei ole seaduste ühendamise kohta rohkem infot.
Oktoobris 2022 sai lõpliku heakskiidu Euroopa Liidu direktiiv[8], mille eesmärk on parem sooline tasakaal börsil noteeritud äriühingute juhtorganites. Direktiivi järgi peaks 2026. aastaks olema äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani ehk enamjaolt nõukogu liikmete hulgas alaesindatud soost liikmeid vähemalt 40%. Eesti jäi direktiivi lõpphääletuselt kõrvale, kuid ei hääletanud ka direktiivi vastu.
Detsembris 2022 avaldas Euroopa Komisjon direktiivi ettepaneku, millega luuakse miinimumstandardid liikmesriikide võrdõigusorganitele.[9] Ettepaneku tekst seab ja täpsustab nõudeid võrdõigusorganite teenustele ohvrite abistamisel, kohustusi võrdse kohtlemise edendamisel, tegevustest raporteerimisel jne. Eesti on võtnud direktiivi suhtes üldiselt pooldava positsiooni ning läbirääkimised ELi tasandil jätkuvad.
24. aprillil 2023 võttis Euroopa Liidu nõukogu vastu nn palkade läbipaistvuse direktiivi[10], mille eesmärk on, et naistele ja meestele makstaks võrdväärse töö eest võrdset tasu. Direktiivi kohaselt peab palkade kujunemine olema töötajatele arusaadav, toimima objektiivselt ja sooneutraalselt.
Riigikogus on esimese lugemise läbinud nn vaenukõne seaduseelnõu[11], mis on olnud kauaoodatud õigusliku raamistiku kaasajastamine. Eelnõus on kaitstud tunnustena mainitud küll sugu, kuid mitte soolist identiteeti, mis jätab transinimesed sõnaselge kaitse alt välja.
Kohtupraktika
15. juunil 2022 tegi Riigikohus otsuse asjas, mis puudutas lapsehoolduspuhkusel olnud ema töölepingu erakorralist ülesütlemist. Kolleegium selgitas, et diskrimineerimise üle otsustamisel tuleb kindlaks teha, kas töötajat on koheldud koondamisel halvemini nt tema soo või soolise kuuluvusega seotud asjaolu tõttu, mis tehakse töövaidluses kindlaks SoVS § 4 järgi. Selles sättes ettenähtud jagatud tõendamiskohustuse järgi peab töötaja esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et teda on diskrimineeritud, ning tööandja peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna antud asjas ütles kostja töölepingu üles selle tõttu, et hageja kasvatab alla kolmeaastast last, võib kostja olla hagejat diskrimineerinud perekondlike kohustuste täitmise tõttu. Kolleegium selgitas ka, et SoVSi kui ka VõrdKSi järgi võib isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, nõuda rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlikku rahasummat, mille suurust määrates arvestatakse mh diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Riigikohus saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.[12]
Statistika ja uuringud
2022. aasta lõpus avaldati soolise võrdõiguslikkuse monitooring[13], mis näitab edasiminekut mõningate hoiakute osas (nt soospetsiifiliste hoiakute vähenemine laste kasvatamisel), kuid seisakuid teistes (nt naiste kogemused diskrmineerivate olukordadega tööle kandideerimisel).
2022. aasta detsembris avaldas OECD aruande soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majandusliku kasu kohta Eestile[14], mille kohaselt võidaks Eesti soolise tööhõivelõhe kaotamise tulemusel aastaks 2050 2,3% lisa sisemajanduse kogutoodangule.
2022. aastal avaldas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksi[15], mille järgi on Eesti oma koha edetabelis küll säilitanud, kuid on teiste Euroopa Liidu riikide seas endiselt 17. kohal.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis nügimismeetodite piloteerimise aruanne soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks[16], millega püüti nn müksamise kaudu mõjutada haridustöötajaid ja Töötukassa spetsialiste. Valmis eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teema lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse[17] ning soolise palgalõhe vähendamise projekti lõppraport, millega suudeti selgitada senisest suuremat osa soolise palgalõhe kujunemisest.[18]
Sooline palgalõhe oli 2022.a 17,7%[19] Euroopa võrdluses troonib Eesti endiselt esimesel kohal.[20]
Augustis 2023 avaldatud meeste tervisekäitumise uuringu[21] kohaselt tegutseb 86% meestest füüsilise terviseprobleemi korral konstruktiivselt, vaimse tervise probleemi korral aga vaid 42% meestest. Spetsialistilt abi otsimise takistustena toodi füüsilise mure korral välja korralduslikke takistusi nagu näiteks ajapuudus, vaimse tervise mure puhul aga emotsionaalseid põhjuseid nagu piinlikkustunne ja usaldamatus.
Lootustandvad ja head praktikad
Palkade läbipaistvuse direktiivi kohaselt peab tööandja läbi mõtlema palga kujunduse ja tööde väärtuse, arvutama välja soolise palgalõhe ning alates 100 töötajaga tööandjad saavad ka aruandluskohustuse. Aitamaks tööandjatel seda peagi rakenduvat kohustust täita, on riik välja arendamas digilahendust Palgapeegel, mis aitab vähendada tööandjate halduskoormust.[22]
Lootustandev on strateegilise partnerluse süsteem ministeeriumite ja vabaühenduste vahel[23], kus valitakse avalike taotlusvoorude käigus välja valdkonna strateegilised partnerid. Partnerluse idee on viia valdkonna poliitikat ellu huvikaitseorganisatsioonide kaudu mitme aasta vältel ning toetada nende organisatsioonide huvikaitsetegevust ja arengut.
Olulisemad avalikud arutelud
2023. aasta suvel käivitus taas aktiivsem arutelu selle üle, kuidas muuta seksuaalvägivalla õiguslikku regulatsiooni nõusolekule põhinevaks ja ohvrite huve paremini kaitsvaks. Kuigi nõusolekupõhisuse kasu ei olnud kõigile arutlejatele selge, oli küllalt ka arvamusi, mis näitasid ühiskonna küpsemist Põhjamaade eeskuju suunas ning pooldasid senise käsitluse kaasajastamist tõendamiskoormuse jaotamise osas.[24]
2023. aasta alguses rakendunud peretoetuste süsteemi muudatused tõstsid järsult peretoetusi alates kolmandast lapsest ning kehtestasid täisealiste laste puhul toetuste süsteemist järk-järgulise väljumise. Valitsuse sammud tekitasid ühiskonnas palju vastuolusid ja õhku jäänud küsimusi perede ja laste erineva väärtustamise kohta.[25] Uus valitsus leevendas kevadel 2023 järske erinevusi äsja kehtima hakanud toetuste vahel.
Augustis 2023 selgus, et Pere Sihtkapital on eesotsas Tartu Ülikooli dekaani Raul Eametsaga saanud ebaseaduslikult ja eetikakomitee loata ligi tuhandetele Eestimaa naiste delikaatsetele isikuandmetele.[26] Avalikkuses arutleti teaduse maine ja uuringueetika üle ning imestati diskrimineerivat valimi disaini.
Soovitused
- Naiste esindatust Riigikogus, valitsuses ja mujal otsustuspositsioonidel tuleb tõsta, et teha paremini tasakaalus otsuseid ja valikuid kogu ühiskonna jaoks.
- Soolisele võrdsusele tööturul tuleb pöörata senisest rohkem tähelepanu palkade läbipaistvuse ja tööandjate kaasamise kaudu.
- Seksuaalvägivalla õiguslik regulatsioon tuleb adekvaatse nõusolekuseaduse loomise kaudu muuta ohvrit toetavaks ja tõendamiskoormust ümber jagavaks.
Juhtumikirjeldus
Voliniku poole pöördus koolipsühholoog, kes viibis emapuhkusel ning soovis naasta tööle peale emapuhkuse lõppu osalise tööajaga, tehes osaliselt kaugtööd. Pere soovide kohaselt pidi vanemapuhkusele jääma lapse isa. Tööandja ei olnud soovitud tingimustega nõus. Voliniku kantselei selgitas, et töötajal on õigus taotleda töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, sealhulgas paindlikke töötingimusi, ning soovitas pöörduda tööandja poole kirjalikult.[27]
[1] Sotsiaalministeerium. 2023. Heaolu arengukava 2023–2030, 23.02.2023.
[2] Vabariigi Valimiskomisjon. 2023. Valitud Riigikogu liikmed, 20.04.2023.
[3] Vabariigi Valitsuse 53. koosseis, 17.04.2023.
[4] Vabariigi Valitsuse 52. koosseis; Vabariigi Valitsuse 51. koosseis (alates 26.01.2021).
[5] Vabariigi Valitsus. 2023. Koalitsioonilepe 2023–2027.
[6] Sotsiaalministeerium. 2022. Võrdse kohtlemise volinikuks saab Christian Veske, 30.11.2022.
[7] Riigi Teataja. 2004. Soolise võrdõiguslikkuse seadus, RT I, 30.06.2023, 72.
[8] Euroopa Liidu Nõukogu. 2022. Nõukogu kiitis heaks soolise tasakaalu parandamise äriühingute juhtorganites, 17.10.2022.
[9] Euroopa Komisjon. 2022. Equality bodies – binding standards, 07.12.2022.
[10] Sotsiaalministeerium. 2023. Palkade läbipaistvuse direktiiv, 04.07.2023.
[11] Riigikogu. 2023. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) 232 SE.
[12] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2022 otsus kohtuasjas nr 2-20-16369.
[13] Võrdsuskeskus. 2022. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021.
[14] Sotsiaalministeerium. 2022. OECD: Eestil oleks soolise ebavõrdsuse vähendamisest saada märkimisväärset majanduslikku kasu, 07.12.2022.
[15] Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE). 2022. Gender Equality Index 2022: Estonia.
[16] Hämmal, J., Reinson, H., Karolin, A., Kruuse, K., Roosalu, T., Rüütsalu, K. 2022. Nügimismeetodite kasutamise uuring, Kantar Emor, 10.08.2022.
[17] Anniste, K., Haugas, S. 2022. Eelanalüüs soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimimiseks õpetajate baas- ja täienduskoolitusse. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
[18] Täht, K., Roosalu, T., Unt, M., Aavik, K., Pilvre, B., Kääramees, M. 2022. Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise tagamaad ja vähendamise võimalused. Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Soolise palgalõhe vähendamine (REGE)“ lõpparuanne.
[19] Statistikaamet. 2023. Palgalõhe.
[20] Eurostat. 2022. Gender pay gap in unadjusted form.
[21] Hämmal, J., Karolin, A., Männik, S-L., Niit, R., Reinson, H., Rüütsalu, K. 2023. Meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamise uuring, Kantar Emor.
[22] Sotsiaalministeerium. 2023. Palkade läbipaistvuse direktiiv, 04.07.2023.
[23] Sotsiaalministeerium. Strateegilise partnerluse rahaline toetamine.
[24] Palm, G. 2023. Gregori Palm: Nõusoleku põhimõte lubaks vägistamisena käsitleda olukordi, kus ohver ei osutanud aktiivset vastupanu, Eesti Päevaleht, 27.07.2023; Rohtmets, E. 2023. Nõusolekuseadusest, Vikerkaar, oktoober 2023.
[25] Rahvaalgatus. 2022. Peretoetused õiglaseks!
[26] ERR. 2023. Tartu Ülikool lõpetab Raul Eametsaga töösuhte, 14.08.2023.
[27] Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. 2023. Võrdõigusvoliniku 2022. aasta tegevuse aruanne.
