Võtmeteemad
- Riigikogu menetlusse on jõudnud eelnõu, mis muudab karistatavaks kõige raskemad vaenu õhutamise ja vaenukuritegude vormid.
- Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku valikuprotsessi muudeti läbipaistvamaks.
- Valitsus plaanib ühtlustada kõikide diskrimineerimisega seonduvate tunnuste kaitse vastavalt põhiseadusele.
Poliitilised ja seadusandlikud arengud
2023. aasta 5. märtsil toimunud valimised võitnud Reformierakond moodustas valitsuskoalitsiooni Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Valimistele eelnenud valimislubaduste analüüs näitas, et kõik kolm erakonda olid võrdse kohtlemise valdkonna seaduste ja praktikate parandamist käsitlenud.[1] Mitmed erakondade valdkondlikud plaanid jõudsid ka koalitsioonileppesse. Lepe sisaldab näiteks lubadust seista õigusriigi põhimõtete eest ning tagada seeläbi võrdsed õigused kõikidele ühiskonnagruppidele.[2] Sotsiaalvaldkonnas lubatakse aga ellu viia poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti piirkondlikku arengut. Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 sisaldab koalitsiooni detailsemaid eesmärke, millest mitmed on juba realiseerunud, näiteks abieluvõrdsus.[3]
Tegevusprogramm näeb ette ka parema vaenu õhutamise reguleerimise. Eesti vabaühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid on aastaid riiki kritiseerinud, kuna tänane vaenu õhutamise säte karistusseadustikus (KarS) ei kaitse tegelikult vähemusi vaenukõne eest.[4] Näiteks Euroopa Nõukogu sõltumatu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon (ECRI) on oma perioodilistes hindamisaruannetes juhtinud järjepidevalt tähelepanu asjaolule, et Eesti tänane karistusõiguslik regulatsioon vaenu õhutamise piiramiseks ja karistamiseks on äärmiselt piiratud ja seda ei kasutata pea üldse.[5]
Vaenukõne levik on samas Eestis murekohaks ja seda eelkõige internetis. Inimõiguste keskus on koostöös Euroopa Komisjoniga monitoorinud vaenukõne esinemist Eesti sotsiaalvõrgustikes alates 2017. aastast. Monitooringud on näidanud, et vaenukõne peamised sihtmärgid on seksuaalvähemused ja pagulased, kuid levinud on ka rassistlik vaenukõne.[6] Vaenu õhutamine on siiski ka täna Eestis keelatud, kuid KarSi vaenu õhutamise keelusäte – § 151 – ei paku vähemusgruppidele tegelikku kaitset. Nimelt eeldab sätte väärteokoosseis konkreetset tagajärge: ohtu elule, tervisele või varale.
12. juunil 2023 algataski valitsus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod), mis 27. septembril 2023 läbis Riigikogus esimese lugemise. Uue eelnõuga nähakse ette karistada isikuid, kes õhutavad vaenu viisil, mis võib ohustada avalikku korda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ohustab ühiskonna turvalisust selline avalik üleskutse, mis võib piisava tõenäosusega viia erinevate süütegudeni, näiteks süütamiste või vara lõhkumiseni, aga ka inimeste süsteemse hirmutamise, tagakiusamise, diskrimineerimise või alandamiseni.[7]
Vabaühendused on kritiseerinud eelnõu valmimisega kaasnenud puudulikku kaasamisprotsessi, kuid samas nähakse planeeritud muudatustes paremat kaitset vähemustele. Uue kaitstud grupina on eelnõusse lisandunud puue, samas pole selle seletuskirjas avatud, miks senist loetelu on täiendatud üksnes puude kaitstud tunnusega, kuid ei planeerita lisada näiteks võrdse kohtlemise seaduse § 1 lõikes 1 sisalduvat vanust. Võrdse kohtlemise võrgustik on soovitanud, et kui on juba plaanis laiendada loetelu, siis tuleb kaaluda, kas on veel kategooriaid, mida vaenu õhutamine võiks otseselt puudutada, näiteks sooline identiteet.[8]
Sarnaselt vaenukõne puudulikule regulatsioonile on nii rahvusvahelised organisatsioonid kui Eesti vabaühendused aastaid kritiseerinud tänast võrdse kohtlemise seadust (VõrdKS) ja selle rakendamist.[9] Nimelt ei vasta VõrdKS põhiseaduse paragrahvis 12 sätestatud üldisele võrdsuspõhiõiguse põhimõttele, kuna seadus ei paku kõigile vähemustele ühesugust kaitset. Usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel, kuid rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel on diskrimineerimise keeld ulatuslikum ja ebavõrdne kohtlemine pole lubatud ka sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste ja -toetuste, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) saamisel. 12. oktoobril 2023 valitsuse poolt täiendatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 näeb ette, et 2024. aasta märtsis valmib võrdse kohtlemise seaduse ja muude seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega ühtlustatakse kõikide diskrimineerimisega seonduvate tunnuste kaitse vastavalt põhiseadusele.[10]
Lisaks asjaolule, et VõrdKSis soovitakse muuta kaitse diskrimineerimise eest ühetaoliseks, käivitus vaadeldaval perioodil debatt võimalikust võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ühendamisest. 2022. aasta oktoobris valmis sotsiaalministeeriumis teemat käsitlev analüüs, mis avab seaduste ühendamise poolt- ja vastuargumente.[11]
Seaduste võimaliku ühendamise teemal kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vabaühenduste ja valdkondlike institutsioonide esindajad 16. juunil 2023 toimunud mõttevahetusele.[12] Üritusele järgnes kirjalik kaasamisring. Oluline debatt Eesti võrdse kohtlemise maastikul jätkub ja riigi konkreetne lähenemine selgub hiljemalt märtsis 2024 valmiva eelnõu avalikustamisel.
23. veebruaril 2023 kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt Heaolu arengukava 2023–2030, mis seab pere-, sotsiaal- ja tööpoliitika strateegilised eesmärgid ning määrab nende saavutamiseks vajalikud tegevussuunad. Tegu on eelmise samanimelise arengukava jätkuga, kuid sel korral on eraldi sihtrühmadena suurendatud tähelepanu all lapsed, pered ja vanemaealised. Arengukaval on viis eraldi alaeesmärki, neist viies käsitleb soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist.[13]
Institutsionaalsed arengud
Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppe kohaselt korraldas valitsus ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotuse. Kui varasemalt kuulus võrdse kohtlemise valdkond sotsiaalministri vastutusalasse, siis nüüd on see majandus- ja infotehnoloogiaministri pädevuses.[14]
16. veebruaril 2023 asus uue soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna ametisse Christian Veske. Varasemalt on voliniku valimisprotseduur tekitanud küsimusi ning valimisprotsessi tõttu on isegi kohtusse pöördutud.[15] Sel korral tuli kandidaatidel läbida dokumendivoor, struktureeritud eelintervjuud, erinevad testid ning avada esinemisoskusi. Esmakordselt olid protsessi kaasatud ja otsustajateks erinevate sihtgruppide esindajad. Ekspertkomisjoni kuulusid Eesti Puuetega Inimeste Koja, sotsiaalministeeriumi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna strateegiliste partnerite, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse ja soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esindajad.[16]
Voliniku töövaldkonda puudutab ka Euroopa Komisjoni poolt 2022. aasta detsembris avaldatud direktiivi ettepanek, mille eesmärk on kehtestada võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavad siduvad nõuded, millega soovitakse suurendada nende sõltumatust, vahendeid ja õigusi, et võrdõigusasutused saaksid diskrimineerimisega tulemuslikumalt tegeleda.[17] Võrdse kohtlemise võrgustik ja Poliitikauuringute Keskus Praxis saatsid sotsiaalministeeriumile ühisarvamuse, millega soovitati valitsusel direktiivi eelnõud toetada, et tugevdada ja tagada sõltumatus võrdõigusorganitele üle ELi.[18]
Kohtupraktika
Eesti Inimõiguste Keskus kaitseb koostöös Advokaadibürooga Liverte noort sportlast Miiat, kes andis alaealisena kogetud väidetavast seksuaalsest ahistamisest konfidentsiaalselt teada koolijuhile, kuid treener esitas seetõttu Miia vastu laimuhagi kahjuhüvitise nõudega. Ohvrite kaitse seisukohast ja õiguslikult on kaasuses mitmeid olulisi aspekte. Esiteks, laimukaasusi lahendatakse tsiviilkohtus, mis tähendab, et ahistamise ohvril tuleb tavapäraselt asja arutamisel viibida ahistajaga kohtusaalis samaaegselt ning anda vajadusel ütlusi ahistaja juuresolekul. Teiseks, ahistamisjuhtumite lahendamine võlaõigusseaduse (VÕS) laimupragrahvide kontekstis on problemaatiline. VÕS § 1046 ja § 1047 peamine eesmärk on kaitsta isikut tema au ja hea nime kahjustavate andmete ja hinnangute kolmandatele kõrvalistele isikutele avaldamise eest. On äärmiselt küsitav, kas ahistamisjuhtumist teavitamiseks ettenähtud isik või institutsioon on kõrvaline kolmas isik, kelle ahistamisjuhtumist teavitamine saaks olla käsitatav “avaldamisena”.[19]
Lisaks on põhjust muretseda, et nn laimuhagi võib kujuneda üheks taasohvristamise viisiks, mis on ahistamisjuhtumite käsitlemisel keelatud. Võimalik vastutus kaotuse korral kohtus heidutaks ohvreid ahistamisjuhtumitest edaspidi teavitama.
31. augustil 2022 tegi Tartu Maakohus otsuse ja leidis, et koolijuhile ahistamisjuhtumist teada andmise puhul ei rakendu nn laimu paragrahvid.[20] 17. mail 2023 rahuldas Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.[21] Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja nõude ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks rahuldamata, ehk siis Miial oli kohtu hinnangul õigus jagada väidetavat ahistamisjuhtumit koolidirektoriga, kuna seda ei saa VÕS § 1047 lg 4 mõttes lugeda andmete teatavaks tegemiseks igale kolmandale kõrvalisele isikule. Samas saatis ringkonnakohus asja maakohtusse tagasi uuele läbivaatamisele, mis puudutab asjaolu, et Miia jagas ahistamiskogemust ka oma poiss-sõbraga ning avaliku kohtuvaidluse sisu ka ajakirjandusega.
Lootustandvad ja head praktikad
Tartu Ülikool on välja töötanud süsteemse lähenemise võrdse kohtlemise tagamiseks õppetegevuses ja töösuhetes. Valminud on ülikooli võrdse kohtlemise juhend, mille eesmärk on anda ülevaade võrdse kohtlemise ja töökiusamise tähendusest. Lisaks on paigas reeglid, kuidas võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest majasiselt teavitada või teatud juhtudel otsida kiiret abi väljaspool ülikooli. Süsteemi rakendamiseks loodi 2023. aasta kevadel esimese Eesti kõrgkoolina võrdse kohtlemise tugiisikute võrgustik. Tugiisikud on läbinud vastava koolituse ning nende roll on kuulata ära üliõpilase või töötaja mure ning anda nõu. Samuti on nii mõisted, juhend kui ka rikkumiste menetlemise protsess avatud läbi animatsioonide, mis annavad kiire ja hea ülevaate.[22]
Soovitused
- Liikuda edasi võrdse kohtlemise seadusega viisil, mis muudaks kaitse diskrimineerimise eest kõigile vähemusgruppidele ühetaoliseks. Seda ka juhul, kui plaanitakse VõrdKSi ja SoVSi liitmist.
- Võtta vastu menetluses olev karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) ning seejärel tegeleda selle tegeliku rakendamisega.
- Toetada Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekut, mille eesmärk on kehtestada võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavad siduvad nõuded.
[1] Eesti Inimõiguste Keskus. 2023. Valimislubaduste analüüs 2023, 15.02.2023
[2] Vabariigi Valitsus. 2023. Koalitsioonilepe 2023–2027.
[3] Vabariigi Valitsus. 2023. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, 18.05.2023
[4] Võrdse kohtlemise võrgustik. 2020. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.
[5] Euroopa rassismi- ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon (ECRI). 2022. ECRI aruanne Eesti kohta (kuues seiretsükkel), 29.03.2022.
[6] Euroopa Komisjon. The EU Code of conduct on countering illegal hate speech online. Monitoring rounds.
[7] Riigikogu. 2023. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) 232 SE.
[8] Võrdse kohtlemise võrgustik. 2023. Pöördumine justiitsministri poole, 30.05.2023.
[9] Võrdse kohtlemise võrgustik. 2020. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks.
[10] Vabariigi Valitsus. 2023. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, uuendatud 12.10.2023.
[11] Sotsiaalministeerium. 2022. Võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse ühendamise analüüs.
[12] Sotsiaalkaitseminister. 2023. E-kiri: Kutse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise kaasamisüritusele, 31.05.2023 (autori valduses)
[13] Sotsiaalministeerium. 2023. Heaolu arengukava 2023–2030, 23.02.2023.
[14] Riigi Teataja. 2023. Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad, 19.04.2023.
[15] Vedler, S. 2015. Võrdõigusvoliniku valimine. Skandaali tagamaa, Eesti Ekspress, 23.09.2015.
[16] Sotsiaalministeerium. 2022. Võrdse kohtlemise volinikuks saab Christian Veske, 30.11.2022.
[17] Euroopa Komisjon. 2022. Võrdõiguslikkuse pakett – komisjon teeb ettepaneku tugevdada võrdõigusasutusi, et vähendada diskrimineerimist, 7.12.2023.
[18] PRAXIS ja võrdse kohtlemise võrgustik. 2023. E-kiri: Arvamuse avaldamine Eesti seisukohtade kujundamiseks võrdõigusasutuste direktiivide eelnõude kohta, 6.01.2023. (autori valduses)
[19] Eesti Inimõiguste Keskus. 2022. Õigus ahistamisest teavitada, 02.12.2022.
[20] Tartu Maakohtu 31.08.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-6336.
[21] Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-6336.
[22] Tartu Ülikool. 2022–2023. Võrdse kohtlemise valdkond.
