Alates 2006. aastast hindab ÜRO Inimõiguste Nõukogu inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist liikmesriikides. Mais 2026 toimub ÜRO inimõiguste nõukogus neljas korraline ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse teiste hulgas ka Eesti riigi tegevust inimõiguste tagamisel ja kaitsmisel. Raporti oma seisukohtadega inimõiguste olukorrast esitas ÜROle ka Eesti vabaühendusi koondav võrdse kohtlemise võrgustik. Eelmisel nädalal tutvustasid inimõiguste keskuse ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad seda ÜRO ees Genfis.

Inimõiguste olukorra ülevaatus (Universal Periodic Review ehk UPR) on protsess, mille käigus peavad vaatluse all olevad riigid esitama aruande ÜRO inimõiguste nõukogule. Lisaks võivad oma raporti esitada ka vabaühendused ning riiklik inimõiguste kaitse ja edendamise asutus. UPR-i eesmärk on hinnata, kui hästi on riigid hakkama saanud inimõigusalastele standarditele vastamise ja kohustuste täitmisega.

Eestiga koos on vaatluse all inimõiguste olukord Belgias, Taanis, Lätis, Mosambiigis, Namiibias, Nigeris, Palaus, Paraguays, Seišellidel, Sierra Leones, Singapuris, Saalomoni Saartel ja Somaalias. Ülevaatust viib läbi ÜRO inimõiguste nõukogu, mille ülesanne on kaitsta ja edendada inimõigusi kogu maailmas. Nõukokku kuulub 47 liikmesriiki, sh värske liikmena ka Eesti, kelle mandaat kestab kuni 2028. aasta lõpuni.

Võrgustiku koordinaatori, inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise eksperdi Kelly Grossthali sõnul tõusis vabaühenduste raportis paljude oluliste teemade seast esile puuetega inimeste ja laste olukord Eestis. Kärped ja maksumuudatused mõjutavad eriti madala sissetulekuga inimesi, kes tihti kuuluvad ka mõnda teise riskigruppi. “Samas puudutab raport ka mitmeid valdkonnaüleseid teemasid, mis on Eestis pikalt lahendamata, nagu näiteks üksnes piiratud kaitset pakkuv võrdse kohtlemise seadus või puudulik vaenukõne regulatsioon.”

Eesti Puuetega Inimeste koja jurist Kristi Rekand tõi nii Genfis kui ka raportis välja puuetega inimeste tõsised murekohad, milleks on eestkostel olevate inimeste arvu pidev kasv ja puuetega inimeste arvu vähenemine. Lisaks võimaldab kehtiv õigusraamistik piirata puudega inimese õigust valida. “Väga murelikuks teeb meid see, et kuigi eestkostet saab seada ka osaliselt, seatakse see enamasti täielikult. Ka tuvastatud puudega inimeste vähenemine on Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks kriitiline teema, sest tegelikult terviseprobleemidega inimeste hulk kasvab ja vaimse tervise häireid diagnoositakse järjest enam, kasvuteel on tõsiseid terviseprobleeme põhjustavate nn elustiilihaiguste esinemine, lisaks on tegu vananeva elanikkonnaga, “ avab Rekand murekohti lähemalt.

Raportis leidis kajastamist ka laste ja noorte vaimse tervise kriis. “Ühe konkreetse sammuna soovitame raportis, et Eesti kaardistaks lapse vaimse tervise “patsienditeekonna”. Ehk määrama selge vastutaja ennetuse ja sekkumise koordineerimiseks ning tagama teenuste järjepideva rahastuse ja koostöömehhanismid üle sektorite,” tõdes laste ja noorte peatüki autor, Lastekaitse Liidu huvikaitsejuht Helen Saarnik.

Põhjalikumalt on raportis veel avatud selliseid teemasid nagu vabad valimised, kogunemis- ja ühinemisvabadus, pagulasvaldkonna väljakutsed, seksuaal- ja soovähemuste olukord, sooline võrdõiguslikkus ja veganlus.

Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed on Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Lastekaitse Liit, Feministeerium, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pagulasabi, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, URALIC Keskus, Eesti Transinimeste Ühing.

Loe vabaühenduste ühisaruannet inimõiguste olukorrast Eestis