Eesti Inimõiguste Keskus seisab strateegilises kohtuasjas Vene kodanikust transnaise Anna ja tema elukaaslase õiguse eest elada koos Eestis perekonnaelu. Politsei-ja Piirivalveamet keeldub Annat ja tema naist perekonnana tunnistamast, kuna naised pole kodumaal abiellunud. Samas on teada fakt, et Venemaal pole samast soost partneritega paaridel võimalik sõlmida ei kooselulepingut ega abielluda. Koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega vaidlustas Anna PPA lähenemise kohtus.

Venemaa kodanik Anna sai 2024. aasta alguses Eestilt rahvusvahelise kaitse ja tal on Eesti elamisluba. Anna taotles Eestilt kaitset, kuna koduriigis otsis teda Ukraina relvajõududele tehtud annetuse pärast taga politsei. Lisaks Ukraina toetamisele on tegemist transnaisega, kuid Venemaa on viimastel aastatel asunud nii seaduste kui igapäevasel tasandil piirama seksuaal- ja soovähemuste inimõigusi. Annal ei olnud kodumaal enam turvaline ja seda mõistis ka Eesti riik.

Eesti ja Euroopa õiguse kohaselt on rahvusvahelise kaitse saanud isikul õigus taotleda oma perekonnaliikmete elama asumist enda juurde ehk Anna puhul Eestisse. PPA keeldus Anna elukaaslasele elamisloa andmisest põhjendusega, et paar pole abielus või registreeritud kooselus. PPA keelduva otsuse põhjenduse sisuks on VRKS § 7 lg 2, mis sätestab, et pagulase pereliikmeks on tema abikaasa või registreeritud elukaaslane.

“PPA on asunud nimetatud sätet tõlgendama kitsalt, kuigi varasemast on teada ka juhtumeid, kus PPA lähenemine on olnud konkreetse inimese olukorda ja asjaolusid arvesse võttev. PPA poolt valitud tõlgendus on pagulastaustaga LGBT-inimeste suhtes otseselt diskrimineeriv ja nende inimõigusi piirav,” selgitas tekkinud olukorda Annat kohtus esindav Eesti Inimõiguste Keskuse jurist Uljana Ponomarjova.

“Juhul, kui PPA jätkab VRKS § 7 lg-s 5 sätestatud abielu või kooselu sõlmimise kriteeriumi sisustamist sedavõrd jäigalt, siis pole paljudel pagulastaustaga LGBT-perekondadel võimalik kunagi perekonna taasühinemise õigust Eestis kasutada. Selline ebaõiglus vajab aga lahendust,” avab kohtutee laiemat mõju keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal.

Alustasime Anna ja teiste sarnases olukorras inimeste õiguste kaitseks ka annetuste kogumist. Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutame õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui mõne annetuskampaaniaga kogutakse raha planeeritust rohkem, kasutame jääki järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames.

Loe Anna kaasuse kohta põhjalikumalt ja – palun – anneta.