Klient: Anna (tegelik nimi keskusele teada)
Esindav jurist: Uljana Ponomarjova
Strateegilise hagelemise kaasuse eesmärk: pagulastaustaga samast soost partneritega perekondade taasühinemise õiguse tagamine Eestis.
Kaasuse sisu
Venemaa kodanik Anna sai 2024. aasta alguses Eestilt rahvusvahelise kaitse ja tal on Eesti elamisluba. Anna taotles Eestilt kaitset, kuna koduriigis hakkas politsei teda Ukraina relvajõududele tehtud annetuse pärast taga otsima. Lisaks on tegemist transnaisega, aga 2023. aastal keelustas Venemaa soolise ülemineku ning on viimastel aastatel astunud mitmeid muid samme, et piirata seksuaal- ja soovähemuste inimõigusi. Annal ei olnud Venemaal turvaline ja kaitsevajadust mõistis ka Eesti riik.
Annal on 2012. aastast elukaaslane, kellega soovib jätkata ühist elu Eestis. Pagulasõigus võimaldab perede taasühinemist ehk rahvusvahelise kaitse saajal on õigus pöörduda riigi poole ja paluda õigust ka oma kaaslase elama asumiseks Eestisse. Anna tegi 2024. aasta veebruaris Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) perekonna taasühinemise taotluse, millele sai sama aasta mais keelduva otsuse. Koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega vaidlustas Anna selle otsuse kohtus.
Ühiskondlik ja õiguslik probleem
Eesti ja Euroopa õiguse kohaselt on rahvusvahelise kaitse saanud isikul õigus taotleda oma perekonnaliikmete elama asumist enda juurde ehk Anna puhul Eestisse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 14 lg 7 kohaselt esitab taotleja perekonna taasühinemise õiguse tuvastamiseks andmed perekondlike sidemete, sealhulgas elukaaslaste kohta.
PPA keeldus Anna elukaaslasele elamisloa andmistest põhjendusega, et paar pole abielus või registreeritud kooselus. PPA tunnistas samas, et nende kodumaal pole samast soost isikutel võimalik abielluda, ühiskond ei ole LGBT-inimeste suhtes salliv ning riik on vastu võtnud seadusi, mis LGBT-inimeste õigusi ja võimalusi piiravad. PPA keelduva otsuse põhjenduse tuumaks on VRKS § 7 lg 2, mis sätestab, et pagulase pereliikmeks on tema abikaasa või registreeritud elukaaslane.
VRKS § 7 lg 5 sätestab, et seaduses nimetatud perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui perekond oli olemas päritoluriigis, sealhulgas kui abielu või kooselu oli sõlmitud enne Eestisse saabumist. Eesti Inimõiguste Keskus leiab oma kaebuses kohtule, et VRKS § 7 ei reguleeri olukorda, kus abielu ega kooselu päritoluriigis pole üldse võimalik registreerida. Kaebaja on transsooline naine, kelle partner on samuti transsooline naine. Tulenevalt Venemaa õiguslikust olukorrast puudus neil kahel naisel igasugune võimalus Vene Föderatsioonis abielluda või sõlmida registreeritud kooselu kinnitav leping.
Õigus era- ja pereelu austamisele on üks põhilisi inimõigusi, mida tunnustatakse ja kaitstakse laialdaselt nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikliga 8 ning Euroopa Liidu harta artiklitega 7 ja 24. Samamoodi kohustab EL-i kvalifikatsioonidirektiivi artikli 23 lõige 1, et riigid tagavad perekonna ühtsuse säilimise. Ka Eesti põhiseaduse § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Samast soost partneritega perekondade õigust perekonnaelukaitsele on korduvalt tunnistanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIKo). Kohtu hinnangul kuuluvad stabiilsete samast soost paaride vahelised suhted, olenemata sellest, kas nad on vabaabielus või mitte, mõistete “eraelu” ja “pereelu” kaitse alla (Schalk and Kopf v. Austria, 2010, § 95; Vallianatos and Others v. Greece, 2013, § 73; Oliari and Others v. Italy, 2015, § 103).
PPA poolt valitud tõlgendus on pagulastaustaga LGBT-inimeste suhtes diskrimineeriv ja nende inimõigusi piirav. Juhul, kui PPA jätkab VRKS § 7 lg-s 5 sätestatud abielu või kooselu sõlmimise kriteeriumi sisustamist jäigalt grammatilise tõlgendamise alusel, siis pole LGBT-perekondadel võimalik kunagi perekonna taasühinemise õigust kasutada. Selline lähenemine on aga vastuolus põhiseadusega. Tuginedes PS § 12, EIKo ja Euroopa Liidu kohtu praktikale, leiab Eesti Inimõiguste Keskus, et PPA tõlgendab VRKS § 7 lg 5 liialt kitsalt. Inimõigusi austavas riigis peab tõlgendus sisaldama ka erandeid perekondlike suhete tuvastamiseks ja perekonnaliikme elamisloa saamiseks olukorras, kus rahvusvahelise kaitse saanud isiku ja tema partneril ei ole asukoha- või pärituoluriigis võimalik registreerida kooselu või abielu, jättes nad seega perekonna taasühinemise võimalustest ilma.
Ajajoon
- Veebruaris 2024 esitas Anna Politsei ja Piirivalveametile perekonna taasühinemise taotluse.
- PPA ületas perekonna taasühinemise taotluse läbivaatamise tähtaegu ja ei reageerinud Anna palvetele lahendada tema taotlus.
- Kuna PPA ei reageerinud, pöördus Anna keskuse juristide toel märtsi lõpus kohtusse. Ta palus kohut kohustada PPA-d tema taotlust lahendama.
- Pärast kohtusse pöördumist hakkas PPA taotlust menetlema.
- Mais 2024 jättis PPA perekonna taasühinemise taotluse rahuldamata. Samal kuul esitas Anna koostöös inimõiguste keskusega kaebuse Tallinna Halduskohtule.
Strateegilise hagelemise kaasuste annetuskampaaniatest kogunenud raha kasutatakse õigusabikulude, riigilõivude, eksperttasude, kommunikatsiooni ja muude vaid otseselt kaasusega seotud kulude katmiseks. Juhul, kui vastava kaasuse annetuskampaaniaga koguneb raha planeeritust rohkem, kasutatakse seda järgmise strateegilise hagelemise kaasuse raames. Lisaks sõlmib Eesti Inimõiguste Keskus strateegilise hagelemise kliendiga lepingu, mis kohustab isikut tagastama keskusele tema kaasuse jaoks tehtud kulutused juhul, kui kohtuotsusega määratakse vastaspoolele kohustus hüvitada menetluskulud ja need on ka reaalselt hüvitatud. Tagastus on võrdväärne tegelikult tehtud ja kohtu poolt määratud menetluskulude summaga ning tagastatud raha kasutatakse järgmiste kaasuste kulude hüvitamiseks.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan