6.- 10. juunil leiab Tallinnas aset Baltic Pride (link), millega seistakse LGBT+ inimeste heaolu eest Eesti ühiskonnas, koos toetajate ja liitlastega. Baltic Pride’ile paneb õla alla aina enam ettevõtteid ja avaliku sektori asutusi. Mitmekesisuse ja kaasatuse eestvedajatena Eestis küsime Baltic Pride’i konverentsil (link), miks seksuaalne ja sooline identiteet tööandjat huvitama peaks. Koos Telia personalijuhi Ingrid Viinapuu, Swedbanki personalijuhi Ülle Pindi, Läti mitmekesisuse kokkuleppe eestvedaja Kaspars Zalitise ja inimõiguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juhi Helen Talalaevaga pakume vastuseid sellele küsimusele. 

Miks ja kuidas konverentsile tulla?

Meie sel kevadel tellitud ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse läbi viidud uuring “Mitmekesisus ja kaasatus tööandja pilgu läbi” näitas, et LGBT+ inimeste märkamise, väärtustamise ja kaasamisega tööandjad pigem tegeleda ei soovi, nähes seksuaalset ja soolist identiteeti üksnes eraelusfääri kuuluvatena. Õnneks on osade tööandjate meelest siiski vaja pühenduda ka sellele, et LGBT+ inimesed tunneksid end töökohal märgatuna ja väärtustatuna. 

Swedbanki personalijuht Ülle Pind toob välja, et Swedbanki jaoks on LGBTQ+ õiguste toetamine – nagu kõik teisedki inimõigused – oluline osa nende väärtustest ja sellest, kes nad ettevõttena on. “Soovime näha võrdsemat, kaasavamat ja diskrimineerimisvaba Eestit, et elaksime kohas, kus igaüks tunneb end aktsepteerituna, igaühel on võimalik oma potentsiaali realiseerida ning kust ei pea lahkuma sallimatute ja diskrimineerivate hoiakute tõttu. Panustades mitmekesise ja arvestava töökeskkonna loomisesse, saavad kõik tööandjad kaasa aidata jätkusuutlikuma ja õiglasema ühiskonna poole liikumisele.“

Telia personalijuht Ingrid Viinapuu viitab uuringutele, mis tõendavad vajadust LGBT+ inimeste kaasamisega tegelda: “Erinevate uuringute andmetel on maailmas homo- ja biseksuaalseid inimesi ning transinimesi umbes 7%. Need on meie kolleegid, sõbrad, tuttavad, pereliikmed ja sugulased – mitte kuidagi erilisemad või teistsugused inimesed kui heteroseksuaalsed, kes soovivad elementaarsete inimõiguste austamist ja võrdset kohtlemist. LGBT+ inimeste heaolust töökohtades tuleb rääkida seetõttu, et ahistamise, tõrjumise ja vaimse vägivalla all kannatamine on selle kogukonna normaalsus. Euroopa Liidus läbiviidud uuringute (link) andmetel kogeb diskrimineerimist töö juures 20% LGBT+ inimestest. Eesti vastanutest 8% kogevad diskrimineerimist juba tööle kandideerimisel, 42% on kogenud ahistamist viimase aasta jooksul. Enamik neist juhtumitest jäävad teavitamata. Põhjustena on peamiselt välja toodud, et teavitamine ei muudaks midagi – seda juhtub niikuinii kogu aeg ja nad on sellega juba harjunud. Kuidas sellest ringist välja murda, mida me saame teha tööandjana, sellele otsime vastuseid Pride’i konverentsi tööandjate paneelis.”

Konverentsil osalemiseks registreeru siin (link).

Konverentsilt rongkäigule

Konverentsile järgneval päeval, 10. juunil on võimalik oma toetust LGBT+ inimeste võrdsusele väljendada Baltic Pride rongkäigul (link). Saab osaleda oma organisatsiooniga (tuleb regada: Baltic Pride 2023 rongkäigu registreerimisankeet (link) või liituda (link) mõne avatud grupiga. Kindlasti ootame teid väga ühinema rongkäigul ka inimõiguste keskusega, et üheskoos selgelt nähtavaid sildu LGBT+ inimeste ja tööandjate vahel luua. Kohtumiseni konverentsil ja rongkäigul!