Eelmisel reedel kohtusid Tallinnas 75 inimest nii Eestist kui ka mujalt Euroopast, et teha üheskoos poliitika kujundamise ettepanekuid Euroopa Parlamendile. Üritus toimus rahvusvahelise projekti Parliament for the Future of Europe raames. Seekordse kokkusaamise teemaks oli Euroopa digiareng.

Euroopa Liidule heidetakse tihti ette, et selle toimemehhanismid ja kasu jäävad tavakodanikule kaugeks ning hoomamatuks. Otsused tunduvad tulevat traditsiooniliselt, ülevalt alla, ja nende taustast ja vajalikkusest on teinekord keeruline aru saada.

Projekt ja selle raames toimuv üritustesari pealkirjaga Parliament for the Future of Europe (link) kuulub nende Euroopa Liidu rahastatavate algatuste hulka, mis annavad hääle n-ö “tavalisele inimesele”, kaasates poliitika kujundamise ettepanekute tegemisse kodanikud. Projekti eesmärgiks on kaasata sisendi andmisesse ka alaesindatud ning marginaliseeritud gruppide esindajaid.

Seekordsel üritusel lendasid mõtted seinast seina. Arutati digiteenuste ligipääsetavuse küsimusi, digioskuste olulisust andmeühiskonnas hakkama saamiseks ning digilõhe ületamiseks, valeinfo vastu võitlemise ning küberturvalisuse olulisust, andmekaitse tugevdamise tähtsust, digiinnovatsiooni olulisust majandusele ning ühiskonnale. Aruteludele andsid inspiratsiooni ja sisendit ettekanded ekspertidelt: teemat avasid Ann Väljataga NATO küberkaitsekoostöö keskusest ja Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Ürituse lõpus esitletud mõtete ja ettepanekute seast tõusis esile, et nii andmekaitse, küberturvalisuse, valeinfo kui ka üldiselt digioskuste arendamise puhul pidasid osalejad oluliseks senisest veelgi enam edendada haridust. Samas leiti, et kõike ei saa jätta ka kodanike õlule – näiteks pakuti välja Euroopa-ülese sertifitseerimissüsteemi loomist GDPR-i vastavuse kontrolliks. Digiteenuste puhul peeti muuhulgas oluliseks ligipääsetavuse küsimusi ning digilõhe vähendamist.

Inimõiguste keskuse digiõiguse ja andmekaitse jurist Mari-Liis Vähi: “Projekt on selles mõttes eriline, et nö tavainimestele antakse võimalus kaasa mõelda Euroopa tuleviku üle ning teha erinevatel Euroopa Liidu prioriteetsetel teemadel poliitikaettepanekuid. Need kogutakse kokku ning edastatakse Euroopa Parlamendile. Algatuse fookuses olevad teemad, näiteks digiarengute, migratsiooni või Euroopa Liidu väärtuste ning õigusriigiga seotud küsimused, on olulised ka inimõiguste keskuse jaoks.”

Projektis osaleb kuus partnerorganisatsiooni kuuest Euroopa Liidu riigist, mida iseloomustas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kõige madalam valimisaktiivsus. Projekti juhtpartner on demokraatlikke põhimõtteid edendavate organisatsioonide võrgustik Democracy International (link) ja see kestab 1,5 aastat. Partnerite järgmine kohtumine toimub 27.mail Portugalis ja selle teemadeks on majandus ning sotsiaalne õiglus.