Eelmisel neljapäeval, 26. jaanuaril, toimus Tallinnas kõrgetasemeline hübriidkonverents “Artificial Intelligence and Human Rights. From Humane Artifacts to Artificial Human” (link). Konverentsil arutasid rahvusvahelised eksperdid tehisintellekti ja inimõiguste kokkupuutepunktide ning ohukohtade üle. Teemad varieerusid tehisintellekti reguleeriva seadusraamistiku vajalikkusest, selle kasutamisega kaasnevatest potentsiaalsetest riskidest ja andmete kallutatusest kuni tehisintellekti kasutamiseni relvakonfliktides. Tähelepanu pöörati ka teema müstifitseerimisega kaasnevale hirmuõhkkonna tekkele ühiskonnas, mis tuleneb vähestest teadmistest ja uurimustest seoses tehisintellektiga. Vaata konverentsi ettekandeid ja arutelusid YouTube’is (link).
Regulatsioonide vajalikkus tehisintellekti haldamiseks
Konverentsi üks keskseid teemasid puudutas tehisintellekti reguleerimist. Kas selleks on vaja eraldi akti või piisab olemasolevatest seadustest, mis kontrollivad inimõiguste täitmist? Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi õiguse ja tehnoloogia professor ja õppetooli juhataja ning e-Riigi Akadeemia uuringute juht Dr Katrin Nyman-Metcalf pidas regulatsioonide vajalikkust küsitavaks ning tõi välja ülereguleerimise riski. Kuna ühe aktiga ei ole võimalik hõlmata kõiki ohukohti, siis võib selle kehtestamisel juhtuda, et see täidab vaid bürokraatilist otstarvet ja ei ole praktikas rakendatav.
Konverentsi esimeses paneeldiskussioonis (osalejad Elvīra Krēķe, Florian Marcus, Dr Orsolya Reich, Merili Koppel, Sara Polak) tehisintellekti eetikast ja reguleerimisest leiti samuti, et uute regulatsioonide suurimaks vastuargumendiks on nende nõrk rakendatavus. Oluliseks peeti saada toimima juba olemasolevad regulatsioonid, parandada nende läbipaistvust ja rakendatavust. CCHAOS uurimisrühma looja, antropoloog Sara Polak rõhutas, et tehisintellekti arenguga seoses on eelkõige vaja inimesi harida. Oluline on, et nii tavakodanikud kui ka riigiasutused ja teised tehisintellekti reguleerivad institutsioonid oleksid teemast teadlikud ja selle arengutega kursis.
Euroopa Nõukogu kuritegevuse vastase võitluse ja infoühiskonna valdkonna direktor ning inimõiguste ja õigusriigi valdkonna peadirektor Jan Kleijssen tutvustas konventsioone, mis reguleerivad küberkuritegusid ja andmekaitset. Tehisintellekti kasutuselevõtu ja reguleerimise puhul on oluline, et töötajad oleksid saanud vastava väljaõppe. Eksimuste ennetamiseks tuleb jääda kriitiliseks tehisintellekti tehtud otsuste suhtes ja programmi võimekust mitte ülehinnata. Tehisintellekti kasutamisega kaasnevatest hüvedest ülemaks tuleb alati seada inimõigused ja keskkonnasäästlikkus ning olukordades, kus ei saa olla kindel nende tagamises, loobuda tehisintellekti kasutusest.
Andmete kvaliteet ja läbipaistvus
Euroopa Rassismivastase Võrgustiku (ENAR) esindaja Oyidiya Oji, kelle töö keskendub võrdsete õiguste tagamisele tehisintellekti puudutavates seadustes, tõstatas küsimuse tehisintellekti kasutatavate andmete ja nende kvaliteedi kohta. Ühiskonna stereotüüpsed seisukohad on kallutatud andmete tõttu kandunud üle tehnoloogiale, mistõttu ei ole ka tehisintellekt erapooletu. Info kasutatavate andmete kohta peaks olema läbipaistev ja jälgitav. Nii andmetesse, mida kasutatakse tehisintellekti arendamiseks, järeldustesse, mida saadud info põhjal tehakse kui ka marginaliseeritud ühiskonnagruppide profileerimisse tuleb suhtuda ettevaatlikult.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) andme- ja digitaalsektori projektijuht Dr David Reichel esitles ameti poolt koostatud raportit algoritmide kallutatusest. Sotsiaalmeedia andmete põhjal analüüsiti termineid, mida algoritm kategoriseerib vaenukõne alla. Leiti, et algoritm oli etniliselt kallutatud, eelkõige moslemite ja juutide suhtes. Dr Reichel rõhutas pideva testimise, andmete mitmekesistamise ja kaitsmise vajalikkust, et tagada andmete objektiivsust ja parandada nende kvaliteeti.
Eksistentsiaalne oht
Tehisintellekti arengu ja selle ohtlikkuse kohta inimkonnale avaldas mõtteid Skype’i, Kazaa, Future of Life instituudi ja Cambridge’i ülikooli eksistentsiaalsete riskide uurimise keskuse kaasasutaja Jaan Tallinn. Tallinna sõnul ei pöörata maailmas piisavalt tähelepanu tehisintellektiga kaasnevate potentsiaalsete ohtude uurimisele. Teema on keerukas ja uudne, mis teeb keeruliseks ka täpsete riskianalüüside koostamise. Tehisintellekti omadusi ja võimeid ei tasu siiski ülehinnata ega müstifitseerida. Jaan Tallinna sõnul ei muutu praegused tehisintellekti programmid inimkonnale lähiajal eksistentsiaalselt ohtlikuks. Keskenduma peaks aga küsimustele, mis puudutavad kontrolli ja otsustusvõime äraandmist, ning sellele, kuidas motiveerida tehisintellekti järgima inimeste vajadusi ja soove.
Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon (osalejad Dr Tayfun Kasapoglu, Lauri Almann, Piret Pernik, Dr David Reichel), mille põhiteemaks oli julgeolek ja tehisintellekti kasutamine konfliktiolukorras. Arutati andmekogumise ohtude, Hiina ja USA vahelise andmesõja ja pagulaste haavatavuse üle. Kriisiolukorras tehisintellekti kasutamine tõstatas küsimusi vastutuse delegeerimise ja inimsekkumise kohta. Jõuti järeldusele, et ainult tehisintellektile konfliktiolukorras vähemalt praegu veel lootma jääda ei saa.
Vaata esinejate nimekirja ja tutvustusi (link).
Konverentsi korraldas Eesti Inimõiguste Keskus Luminate Foundationi poolt rahastatava digiõiguste projekti raames.
Kokkuvõtte koostas Eesti Inimõiguste Keskuse vabatahtlik Karolin Martinson.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan