Valeinformatsiooni vastu võitlemine on vajalik, et tagada meile kättesaadava informatsiooni ja avaliku arutelu kvaliteet ning vabadus valida oma siseveendumuste kohaselt. Üldjuhul peaks selline lähenemine tugevdama demokraatiat, kuid Türgis tähendab taoline võitlus hoopis vastupidist. Selliseid mõtteid avaldab oma arvamusloos keskuse digiõiguste ja andmekaitse valdkonna praktikant Namik Berk Vurkir, kes on pärit Türgist ja lahkunud kodumaalt osaliselt just tsensuuri ja tagakiusu tõttu.
18. oktoobril võttis Türgi valitsus vastu 40 artiklit hõlmava kobarseaduse, mis ohustab väljendusvabadust Türgis, kuid puudutab ka teiste riikide kodanikke. Nimelt lisati mitu muudatust meediaseadusele ja teistele seotud õigusaktidele: see laiendab meediaseaduse kohaldusala sõltumatutele uudisteportaalidele ja eraisikutele, annab nende lehekülgede reklaamiõiguste ohjad valitsuse kätte ning sätestab seadusliku aluse sunnitud ekstraterritoriaalsuseks kasutades selleks nn pehmet jõudu kohustuste või nõuete mittetäitmise juhtudel.
Taustaks aga natuke ajalugu. 2020. aasta märtsikuus kehtestas Türgi valitsus seaduse, mida käsitleti kui “sotsiaalmeedia regulatsiooni seadust”. Selle seaduse 6. artikli kohaselt on platvormid, millel on vähemalt 1 miljoni suurune kasutajabaas, kohustatud määrama esindusisiku Türgis ning hoiustama Türgi kodanike andmeid Türgi territooriumil. Nendele tingimustele mittevastavuse korral ähvardaks nimetatud platvorme trahv, lisaks aga oli võimalik piirata või täienisti blokeerida kasutajate ligipääsu nende platvormide poolt pakutavatele teenustele. Need tingimused lubasid Türgi valitsusel omada kontakti platvormidega esindusisiku näol, mis omakorda võimaldas neil taotleda sisu kustutamist, mis ei ole valitsuse poolt heaks kiidetud, kui ka pääseda ligi eeltoodud sisu loojate isiklikele andmetele, kuna andmed on lokaliseeritud. Nüüd, kaks aastat hiljem, võttis Türgi valitsus vastu toetava lisa, mis käesolevalt ohustab otseselt väljendus- ja andmevabadust, kaudselt aga ka nende isikute privaatsust ja turvalisust, kes soovisid oma vabadusi Interneti vahendusel kasutada.
Omapäraselt sätestab uue seaduse artikkel 1, et selle ainsaks eesmärgiks on tagada ja sätestada ajakirjandusvabadus ning printsiipe, mis on seotud selle vabaduse kasutamisega. Samas artikkel 29 kujutab endas suurt riski väljendus- ja ajakirjandusvabadusele: “Igaühele, kes avalikult levitab väärinformatsiooni riigi sise- ja välisjulgeoleku, avaliku korra ning üldise heaolu kohta, eesmärgiga kutsuda esile ärevust, hirmu või paanikat avalikkuse seas viisil, mis on käsitletav avaliku rahu rikkumisena, nähakse karistusena ette vangistus üks kuni kolm aastat.”
Antud seaduste pakett on ebamäärane ja ei käsitle selgelt, kuidas väärinformatsiooni defineeritakse ning kes langetab otsuse, mida pidada ebaõigeks. Seadus jätab ka määramata järelevalveorgani või -mehhanismi vältimaks meelevaldseid otsuseid. Kõik eeltoodu teeb seaduse veelgi ohtlikumaks, kuna ükskõik mida saab käsitleda valeinfona või viisina külvata avalikkuses paanikat. Võttes arvesse, et seda seadust kohaldatakse ka reaalsetele isikutele, on ka viimaste isiklik vabadus pärsitud, kuna mõtteväljendus sotsiaalmeedias on nüüd ohtlik.
Selleks, et paremini näitlikustada seaduse ulatust, võib näiteks tuua France24 uudise Trügi inflatsioonimäärast. Nimetatud loos teatas Türgi Statistikainstituut, et riigi inflatsioonimäär on 73,5%, kuid ENAG (iseseisev inflatsiooni uurivate teadlaste rühmitus) on selle info vaidlustanud ja väidab, et tegelik määr on hoopiski ligikaudu 160,80%.
Mida see tähendab uue seaduse valguses? Kui taolise artikli oleks avaldanud kohalik ajakiri või rahvusvaheline agentuur kohaliku haruga või osapoolega, mis opereerib Türgist (nagu näiteks BBC, DW, Euronews, VOA vmt), saaks Türgi valitsus karistada nii ENAG-i, kui ka asjasse kaasatud meediaväljaannet. Tehes Türgi valitsuse haldusalasse kuuluvale institutsioonile vastanduva väite levitas ENAG “valeinfot”, meediaväljaanne aga aitas kaasa selle info levimisele artikli avaldamisega. Valitsus saaks soovi korral minna veelgi kaugemale ning väita, et antud meediaväljaanne on külvanud paanikat ja hirmu rahva seas ning kahjustanud riigi usaldusväärsust ja ühtsust, kuna sel artiklil on mõju rahva üle. Nendes tingimustes on uue seaduse alusel valitsusel võimalik taotleda avaldatud artiklite eemaldamist kahe nädala jooksul ning kui sellele taotlusele vastu ei tulda, siis saab ligipääsu antud veebisaidile Türgist piirata kuni 90% ulatuses. Lisaks on valitsusel võimalik väljaandelt ära võtta reklaamiõigus ning viimaks saab ka karistusena kuulutada nende pressikaardi kehtetuks.
Võttes arvesse uute seaduste ebamäärast sõnastust, oleks valitsuse võimuses üheks kuni kolmeks aastaks vangistada iga eraisik, kes antud artiklit oma sotsiaalmeedias jagab, kuna jagamisega aitaks nad kaasa väärinfo levimisele. Juhul, kui nad tegid seda läbi profiili, mis ei sisalda infot nende identiteedi kohta, saab suurendada karistust kuni poole võrra. Sotsiaalmeediaplatvorm, millel infot jagati, oleks samuti asjaosaline, kuna valitsus saab taotleda antud postituste eemaldamist ning ligipääsu neid jaganud inimeste infole. Kui sotsiaalmeediaplatvorm keeldub seda tegemast või ei anna üle kogu asjasse puutuvat informatsiooni, siis neid karistatakse samalaadselt eeltoodud meediaväljaandega, sõltuvalt platvormi suurusest aga veelgi laialdasemalt.
Ülaltoodud näited pole kaugel reaalsusest, kuna sarnaseid olukordi on minevikus juba mitmel korral ette tulnud. Kõige hiljutisem nendest juhtumitest viis nelja ajakirjaniku ning 34 teise, kokku 38 inimese, süüdistuseni, olles seotud Bloomberg News platvormil tehtud analüüsiga, mille pealkirjaks oli “Majanduskriis ja välisvaluuta”, kus väideti, et Türgi liiri väärtus kahaneb. Vaatamata 4 aastat kestnud kohtumenetlusele mõisteti kõik 38 asjaosalist kohtu poolt õigeks. Samas on uute seaduste taustal küsimärgi all, kas kohtuasja tulemus oleks sama, kui menetlus toimuks nüüd.
Väärib mainimist, et Türgi valitsus püüab neid uusi seaduseid õigustada, väljendades, et need said valmimise etapis eeskuju läänelikest sotsiaalmeedia võrgustikke käsitlevatest seadustest, kuid seda väites nad ei asetanud seaduseid võrdlusesse üleüldise õigusmaastikuga. Riigid, mida nad näiteks tõid, on taganud õiglase kohtusüsteemi olemasolu, kindlustavad süüdistuse saanute isiklikud õigused ning austavad õigusriigi põhimõtteid igas menetluse etapis. Kui ükski neist riikidest Türgile sarnase seaduse vastu võtaks, tõstaks see esile palju küsimusi. Samas ei omaks see inimestele Türgiga sarnast mõju ning nende riikide kodanikud ei peaks kartma oma õiguste pärast, kuna nad saavad usaldada oma õigussüsteemi. Sama ei saa aga öelda Türgi kohta. Amnesty International on raporteerinud Türgi 2021 riiklikus raportis, et riigi õigussüsteemis leidub tõsiseid murekohti, mida pole üksikasjalikult käsitletud ning need, kes on valitsuse suhtes kriitilised (poliitikud, ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad jt) on langenud alusetute uurimiste, süüdistuste ja süüdimõistmiste ohvriks. On selge, et antud sihtgrupid ning igaüks, kes toimetab valitsuse vastu, on nüüd veelgi suuremas ohus.
Nii antud seadus, kui ka selle juurde kuuluv raamistik, on suuresti läänes märkamata jäänud, kuid võimalikud ohud väljendusvabadusele Türgis ning väljaspool selle piire vajavad põhjalikku uurimist.
Praktikandi juhendaja ja loo sisuline toimetaja on keskuse digiõiguste ja andmekaitse valdkonna jurist Mari-Liis Vähi.
Loos on kasutatud järgmisi allikaid (esitatud originaalkeeles):
The Law Regarding the Regulation of Broadcasts on the Internet and Fighting Against Crimes Committed Through These Broadcasts, Law No. 7253, 31 July 2020
The Law Amending Press Law and Other Matters, Law No. 7418, 18 October 2022
Ludovic De Foucaud, “Inflation in Turkey: Researcher won’t hide the figures Erdogan doesn’t want to see” France24, 22 May 2022
Bloomberg News “BDDK 38 kişi hakkında suç duyurusunda bulundu”, 14 June 2019
BIA News Desk “Thirty-eight people acquitted after four years of trial for commenting on economic crisis” Bianet English, 29 April 2022
Banu Güven “Dezenformasyon bahane, seçime doğru sansür şahane” DW Türkiye, 9 October 2022
Amnesty International Report “Turkey 2021”
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan