Mitmekesisuse kuu ikka jätkub ja eelmise nädala näitusetuurist tegi kokkuvõtte Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Marju Müürsepp. Ühiskonnaõpetuse raames läbi viidud lühipraktika on osa Vabaühenduste Liidu kogukonnapraktika programmist.
Tähistamaks mitmekesisuse päeva, kutsusime Kersti Vannase, Eesti esimese tööandja brändingu Instar EBC asutaja, rääkima mitmekesisuse olulisusest töökeskkonnas. Väike vestlusring toimus Telliskivi Loomelinnaku näitusel, mis on üleval maikuu lõpuni. Minge kindlasti vaatama, äkki leiate mõne tuttava näo (nagu minagi).
Vestlusringis oli nii nooremaid kui ka vanemaid inimesi, tänu millele sai näha töökeskkonda erinevatest perspektiividest. Kindlasti võttis igaüks lahkudes endaga kaasa mingid õpetussõnad, mida ta ise teha saaks, et oma töökaaslasi paremini kohelda. Jutt algaski sellega, et igaüks rääkis pisut endast ja töökogemustest. Enamasti ei olnud kellelegi isiklikult liiga tehtud ja kõlama jäi, et teist inimest ei tohiks esmapilgul tekkinud mulje järgi paika panna. Me ei tea kunagi, kes see inimene või klient tegelikult on ning mis ta on pidanud läbi elama. Pealegi ei maksa see meile midagi, olla teiste vastu hea ja lahke.
Toodi ka välja, kui oluline on erinevas vanuses inimesi töökohta värvata. Kui on suur hulk inimesi koos, kellel on üks ja sama maailmavaade, siis jäävad ka ideed väga üksluiseks. Just mitmekesisus on tugeva ja areneva firma saladus. Erinevas vanuses inimestel on erinevad lähenemised probleemile, sedasi leitakse lahendus palju kiiremini. Samuti on üksikisikul lihtsam leida endale vestluskaaslasi ning tullakse meelsamini tööle, kui ei tunta end “outsiderina”. Kurb tõsiasi, mida Kersti Vannas aga kinnitas, on see, et vanus mängib tööturul olulist rolli. Kuldne iga olevat 30-45 a. kui ollakse n-ö oma ala spetsialist. Vanemate tööotsijate kohta arvatakse, et nad ei suuda enam areneda ning alla 25aastaseid peetakse veel kogemusteta põngerjateks, kelle ees sulgub töökoha uks juba enne “dialoogi pidamist”.
Mainiti ka, kuidas iga inimene peaks enesekindlalt olema tema ise ning mitte proovima nii väga teistega samastuda. Inimene peab olema valmis oma erinevusi ja maailmavaateid teistega jagama, ning teised peavad olema samamoodi valmis seda vastu võtma. Siinkohal võib tuua näiteks LGBT teemad töökohtades. Vanem generatsioon ei pruugi seda nii kergelt mõista kui nooremad, sest nad on kogu oma elu kasvanud üles ühiskonnas, kus seda tauniti. Kuid just sellised vestlused erinevate generatsioonide vahel aitavadki rohkem mõista, et inimene on tervik ja üks osa temas ei muuda teda kui inimest.
Lisan veel paar mõttekildu vestlusringist siia, mida saate endale kõrva taha panna: kuulamisoskus on väga oluline, inimõigused ja mitmekesisus on omavahel tihedalt seotud, inimese isiksus on tihti olulisem kui tema tipptasemel oskused. Lõppude lõpuks kõik algab inimesest endast, et muuta töökeskkond ja enda ümbrus paremaks paigaks.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan