Keskuse praktikandi tagasivaade “Ghosts of Afghanistan” filmi- ja vestlusõhtule

Kolmapäeval, 30. märtsil korraldas Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Saksamaa Suursaatkonnaga “Ghosts of Afghanistan” filmi- ja vestlusõhtu, kus oma kogemusi elust enesest jagasid Eestis elavad sõja eest põgenenud afgaanid. Keskuse praktikant, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistrant Kersti Toomeoja tegi üritusele tagasivaate.

Vestlust juhtis Ahto Lobjakas ja oma kogemusi jagasid inimõigusaktivist Ali Afzali, kes enne Talibani režiimi Afganistanis tegi Mondoga koostööd, naistearst Khadija Arian ja õpilane Sahar Changizy. Samuti osales vestlusel välisministeeriumi humanitaarabi büroo peaspetsialist Maari Ross.

Dokumentaalfilm põhines endise Kanada ajalehe The Globe and Mail väliskorrespondenti Graeme Smith kogemusel, kus ta kajastas Afganistani sõja telgitaguseid, pööras pilgu sõja laastavale mõjule ühiskonnas ning igapäevastele inimõiguste rikkumistele. Tõeliselt rabav oli tema mälestus – see, mis praegu kõlaks sünge irooniana – sellest, et ameeriklaste ja NATO liitlaste erioperatsioon Afganistani oli “hea sõda”, mis oli algatatud ja läbi viidud õigetel põhjustel ja kõrge moraali vaatenurgast. “Ma olin sellest fantaasiast haaratud,” lisas ta filmi alguskaadritel. Ta kajastas afgaani inimeste soovi peale 40 aastat väldanud sõda, leida rahu ja elada “normaalset igapäeva elu”, nagu inimesed läänes seda teevad.

vestlusel osalejad
Vestlusel jagasid isiklikke kogemusi Eestis elavad sõjapõgenikud

NATO püüdlus võidelda Afganistanis terrorismiga oli suur läbikukkumine, mis laastas riigi majanduse ja kogukonna. Peale NATO ja USA lahkumist Afganistanist aastal 2021 on rahvusäärmuslased võtnud riigis võimust ning kehtestanud äärmusliku ja ebainimliku korra. Üritusel toimunud vestlusel osalenud toonitasid, et eriti haavatavas olukorras on naised, kellel on keelatud minna kooli ja tööle ning kes ei või liikuda kodust väljaspool ilma saatva pereliikmeta. Burka kandmine on rangelt kohustuslik ja töökeelu sätestamine võtab perelt võimaluse teenida sissetulekut, mis omakorda mõjutab tugevalt toimetulekut.

Korra eiramine võib tähendada tõsiseid tagajärgi inimese tervisele ja ohutusele. Vägivald ja terror on ühiskonna igapäeva osa. Majanduse kokkuvarisemise ja jätkuva põua taustal on riigis enneolematu näljakriis. Paneelis osalejad rõhutasid, et Afganistanis toimuv on hirmsam, kui me tegelikult suudame ette kujutada ning ilma rahvusvahelise kogukonna sekkumiseta vajub riik aja rüppe, kus modernsel maailmavaatel pole kohta ning inimõigused ei ole tagatud. Rõhutati ka, et Ukraina sõjaga seoses on maailma pilgud suunatud Euroopas toimuvale ning kasvavad hinnad turul mõjutavad tugevalt ka humanitaarabi volüümi Lähis-Ida suunal. Võimalikuks lahenduseks pakkusid vestlejad diplomaatiliste suhete ja aktiivse arutelu arendamist Talibaniga ning rahvusvahelise kogukonna poliitvõimu kasutamist Talibani kesktuuma mõjutamiseks erinevate piirangutega.

Filmis osalenud arst Dr. Aziza Watanwall Azizi rõhutas: “Vabadus ei seisne ainult burka kandmises või mitte. Vabadus on majanduslik vabadus, haridusvabadus ja põhiliste inimõiguste saavutamine. Vabadus ei ole ainult näo paljastamine või pükste kandmine. Vabadus on see, kui kõik saavad vabalt elada.See on tõeline vabadus.”

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#pagulased
Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.