OpCode’i lõpukonverentsi parimad palad

24.–25. jaanuaril toimus Tallinnas, ja Zoomi abil üle maailma, OpCode projekti lõpukonverents “Herd immunity against hate and lies“, mis võttis fookusesse valeinfo ja vaenu leviku pandeemia ajal. Esinejate hulgas oli oma ala eksperte nii sotsiaalmeedia platvormidelt, vabaühendustest kui ajakirjandusest. Kahe päeva jooksul jäi läbivalt kõlama mõte, et valede ja vaenu levik on COVID-19 ajal märkimisväärselt suurenud ja leidnud ärevate aegade tõttu soodsa pinnase. Lihtsaid lahendusi aga ei ole – oma roll on siin nii sotsiaalmeedia platvormide tahtel valesid ja vaenu piirata ning igas vanuses inimeste harimises. 

Vaktsiinide valeinfo taga tosin inimest

Konverentsi peaesineja Imran Ahmed rahvusvahelisest organisatsioonist The Center for Countering Digital Hate (CCDH) tutvustas nende keskuse tehtud uuringut, mille kohaselt pärineb koroonavaktsiinide kohta käiv valeinfo peamiselt 12 inimese sulest. Kõik see polnud aga juhuslik, neil inimestel olid majanduslikud huvid valeinfo jagamiseks.

Juba pandeemia alguses monitooris nende tiim erinevaid privaatseid gruppe, kust vaatas vastu teatud inimeste plaan lõigata pandeemiast kasu läbi järgmiste narratiivide loomise:

  • Pandeemia ei ole nii halb.
  • Vaktsiinid pole turvalised.
  • Arste ei saa usaldada.
Imran Ahmed
The Center for Countering Digital Hate tegevjuht Imran Ahmed

Facebooki (tänase nimega Meta) endine töötaja ja vilepuhuja Frances Haugen avaldas hiljem, et Facebook oli läbi viinud sisemise uuringu, mille tulemused olid CCDH omadele sarnased ehk valeinfo taga on väike grupp inimesi, kelle valedel on aga platvormil suur mõju. Samas rõhutas Ahmed, et nende vaktsiinivastaste eesmärk pole otseselt juurde saada rohkem vaktsiinivastaseid inimesi, vaid tekitada inimestes kõhklusi. Lisaks kasutavad nad osavalt ära inimeste juba olemasolevaid eelarvamusi ja vaenu. Näiteks, kui sulle ei meeldi juudid või mõni teine vandenõuteoreetikute poolt pakutud vaenlane, saab pandeemias ja valeinfo abil olemasolevaid hirme ja vandenõuteooriaid võimendada.

Lahenduste osas nägi Imran Ahmed suurt rolli Meta tegevuses ja arutles, miks ei ole sotsiaalmeedia platvormid ikkagi aktiivsemad valede ja vaenu vastu astumisel. Ahmed tõi põhjuste selgitamiseks paralleeli Ford Pintoga. Mäletatavasti lahvatas 1970ndatel skandaal uue Ford Pinto mudeli ümber. Nimelt tulid tollal ilmsiks sajad juhtumid, kus Pintoga õnnetusse sattunud inimesed olid autosse sisse põlenud. Väidetavalt oli Ford olnud teadlik põlenguid põhjustanud veast auto kütusepaagi disainis, kuid sellegipoolest otsustati majandusliku kasu nimel avalikkust mudeli ohtlikkusest mitte teavitada. Ford nimelt kalkuleeris, et odavam on kinni maksta potentsiaalsed kohtukulud, kui kutsuda autod tagasi – on odavam lasta inimestel põleda, kui teha autod turvaliseks. Sama on Ahmedi sõnul sotsiaalmeedia ettevõtetega – olukorra parandamine nõuaks kulukat modereerimist, kuid valeinfo levik ei mõjuta platvorme endeid kuidagi. Ettekannet on võimalik järele vaadata inimõiguste keskuse Youtube’i kanalilt.

Sotsiaalmeedia platvormide roll ja panus

Meta ja Twitteri osavõtul toimus paneelarutelu sellest, kuidas on pandeemia mõjutanud vaenukõne levikut. Slovakkia vabaühenduse DigiQ juht Andrea Cox tutvustas arutelu alguses nende sotsiaalmeedia monitooringu uuringut, mille kohaselt eemaldasid platvormid 2020. aastal 71% raporteeritud vaenukõnest, kuid aastal 2021 oli vastav number vaid 38%. Tamás Berecz, INACH-võrgustiku uuringute juht tõdes, et valeinfo on pandeemia ajal levinud kulutulena, kuid eriti märkimisväärne on, et tihti saab kõik alguse ingliskeelses keskkonnas ja levib seejärel erinevatesse riikidesse. Seetõttu ongi 80–90% levivast valeinfost väga sarnane pea igas keeles. Eraldi väärib Bereczi meelest tähelepanu tõenduspõhine haridus ja seda igas vanuses inimeste puhul.

Meta esindaja Sandra Särav leidis, et vaenukõne peaks olema paremini reguleeritud ja see annaks kindla pinnase ka nende ettevõttele. Ta lisas, et Meta kasutab algoritme postitatud sisu modereerimiseks, kuid siiski on vaja ka päris inimeste abi, kuna postitajatel on alati võimalus sõnastuste muutmisega algoritmidest mööda saada. Lisaks meenutas Särav, et nad on viinud Maailma Terviseorganisatsiooni info rohkem kui kahe miljardi inimeseni, lisanud vajadusel teatud postitustele hoiatusi ja eemaldanud pandeemia jooksul 16 miljonit postitust või kommentaari, mis on olnud ebaseaduslikud.

Sandra Vägev
Meta Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni avaliku poliitika juht Sandra Särav

Stephen Turner Twitterist sõnas, et nemad on pandeemia valguses oma reeglid ja tegevuspõhimõtted üle vaadanud. Näiteks on loodud otsingute kaudu otsetee usaldusväärse infoni, mis puudutab vaimset tervist ja abi lähisuhtevägivalla korral. Samuti uuendatakse pidevalt vaenukõnet puudutavaid regulatsioone, et võtta arvesse muutuvat keelekasutust ja uute teemade konteksti.

Projekt OpCode

Eesti Inimõiguste Keskus on olnud juba üle kahe aasta partner rahvusvahelises projektis OpCode, mille lühend tuleb ingliskeelsest pealkirjast “The Open Code for Hate-Free Communication” ehk tõlgituna “Avatud kood vaenuvabaks suhtluseks”. Projekti eesmärk on vastu seista vaenukõne levikule veebikeskkonnas ja pakkuda pakkuda reaalselt toimivaid lahendusi. Projekti käigus oleme välja töötanud vaenukõne modereemist lihtsustava ja kasutajaid hariva tarkvara Modera, vaenuvaba kommunikatsiooni soovitused meediaväljaannetele, ajakirjanikele, suunamudijatele ja poliitikutele ning kasulikud näpunäited kõikidele internetikasutajatele.

Suur tänu kõikidele partneritele, esinejatele ja osalejatele hiilgavalt inspireeriva konverentsi eest!

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#vaen #vaenukone
Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.