Võrdse kohtlemise võrgustikuga liitus URALIC Keskus

Meil on väga hea meel, et võrdse kohtlemise võrgustikuga on liitunud URALIC Keskus, mis edendab ja kaitseb maailma põlisrahvaste inimõigusi. Võrgustiku koordinaator Uljana Ponomarjova on kindel, et URALIC tugevdab võrgustikku ja annab lisaekspertiisi põlisrahvaste teemadel. Küsisime MTÜ juhilt Oliver Loodelt, mis ajendas neid võrgustikuga liituma ja millisena näeb ta tulevast koostööd.

Soov ühiselt inimõiguste arengule kaasa aidata

 “Tavapärase aruasaama järgi meil Eestis justkui inimõigustega probleeme pole. See on ilmselt üks põhjus, miks Eestis on suhtleliselt vähe inimõigustele keskendunud organisatsioone ja inimõigustega tegelemine võib olla üsna üksildane. Seda enam on selle väikese kogukonna liikmetel mõtet üksteist tunda, mõtteid ja infot vahetada ning koostööd teha. See mõjub motiveerivalt, võib olla vastastikuselt kasulik ja aidata kaasa inimõigusluse arengule Eestis,” selgitas Oliver Loode võrgustikuga liitumise tagamaid. Ta näeb võrdse kohtlemise võrgustikku just sellise inimõiguslaste ja selle valdkonna organisatsioonide koostöövõrgustikuna, mis on Eestis ainus omataoline. “Seega peaks pigem küsima, miks URALIC võrgustikuga juba varem ei liitunud. Jagame ju samu väärtusi ja soovime olla Eesti inimõiguslaste kogukonna täisväärtuslik liige,” sõnas Loode.

Oliver Loode soome-ugri maailmakongressil
Oliver Loode VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressil Tartus. Loode kuulutas välja 2022. aasta soome-ugri kultuuripealinna – Baitereki küla Udmurtias. URALIC Keskus täidab soome-ugri kultuuripealinnade sekretariaadi rolli.

Ootavad sisukaid mõttevahetusi, koostöö on boonus

 Loode ootab alustuseks võrgustikuliikmetega häid ja sisukaid mõttevahetusi ning kui nendest areneb päris koostöö, siis on see boonus. “Soovin paremini mõista, mis on teiste võrgustiku liikmete mured ja unistused ning loodan, et ka URALICu jaoks olulised teemad kõnetavad teisi liikmeid. Kuna meil on üsna kitsas tegevusvaldkond: põlisrahvaste ja mingil määral ka rahvusvähemuste õigused, siis oleme ehk vähem kursis sellega, mis toimub teistes valdkondades. Võrgustik võiks aidata täita neid lünki,” ütles URALICu juht.

Pädevus variraportite koostamisel kaasa lüüa

Loode sõnul on praegu raske ennustada, kuidas URALIC kõige paremini võrgustikku töösse saaks panustada ja et kindlasti saab selgema pildi teiste liikmetega suheldes. “Palju sõltub sellest, mil määral URALICu kitsam tegevusvaldkond kõnetab neid ja ka vastupidi, mil määral näen kokkupuutepunkte ja koostöövõimalusi võrgustiku liikmetega. Olen teadlik, et võrdse kohtlemise võrgustik on osalenud erinevate Eestit puudutavate variraportite koostamisel. URALICul on kindlasti huvi tulevikus kaasa lüüa nende raportite koostamisel, mis on seotud meie jaoks oluliste teemadega ning kus meil on pädevus,” on Loode kindel.
“Võibolla kunagi teeme võrgustiku kokkusaamise meie juures Otepääl – äkki isegi sel talvel, kui peaks olema head suusailma!” ütles URALIC Keskuse juht lõpetuseks.

Tere tulemast võrgustikku!

Võrdse kohtlemise võrgustiku projekti VÕIVIK rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#vordne-kohtlemine #vorgustik
Ostukorv