Hea noor vanuses 16-26, ootame sind täitma küsimustikku, millega uurime noorte teadmisi ja hoiakuid vaenukõnega (hate speech) seotud teemadel. Vastamine võtab aega vaid 5-10 minutit ning iga vastus on väga oodatud, sest see aitab meil välja töötada sisukat rahvusvahelist noorteseminari.

Antud uuringu kontekstis tähendab vaenukõne väljendusviisi, mis on suunatud konkreetse inimrühma või selle liikme vastu tema nahavärvi, rassi, rahvuse, keele, soo, soolise identiteedi, vanuse, seksuaalse sättumuse, füüsiliste või vaimsete võimete ja muude omaduste tõttu ning mille eesmärk on levitada, õhutada, propageerida või õigustada vaenu, diskrimineerimist või vaenulikkust.

Mis vahe on vaenukõnel ja sõnavabadusel? Sõnavabaduse mõiste on lai, kuid sellel on teatavad piirid ning selle ulatust on võimalik piirata/kitsendada juhtudel, mil ühe isiku õigus sõnavabadusele rikub teise isiku või kogu ühiskonna õigusi. Vaenukõne on vastuolus demokraatliku ühiskonna põhiväärtustega. Vaenukõne õhutab ning õigustab ühiskonnas sallimatust. Seega sõnavabadus ei hõlma vaenukõnet ning on keelatud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, sh Eestis (põhiseaduse § 12, karistusseadustik § 151).

Küsitlus on osa rahvusvahelisest projektist “Aktiivsed Euroopa kodanikud vaenukõne vastu”, mida veab Läti Inimõiguste Keskus ja mille eesmärk on tõsta noorte Euroopa kodanike teadlikkust vaenukõne mõjust demokraatlikele protsessidele ja euroopalikele väärtustele. Erinevad projektitegevused panustavad rahumeelse, inimõigusi austava ja lõimitud Euroopa idee jätkumisele, kus aktiivsed kodanikud ei vaata vaenu ja inimõiguste rikkumisi vaikides pealt. Loe projekti kohta täpsemalt siit.