Olulised tõkked vaenukuritegudest teatamisel kogu ELis takistavad kannatanute juurdepääsu kaitsele ja õigusemõistmisele, leiab Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) uus aruanne. Paljud kannatanud ei teata rünnakutest, kuna see on liiga keeruline või nad ei usalda politseid. FRA kutsub ELi riike üles julgustama vaenukuritegudest teatamist, parandama nende registreerimist ja tagama, et kannatanud saaksid tuge, kaitset ja õigluse.

“Inimõiguste keskus on aastaid öelnud, et Eestis kehtiv karistusseadustik pärsib kannatanute julgust ja tahet vaenukuritegudest teatada. Oleme veendunud, et riigikogu peab lisama kuriteo karistuse raskendavate asjaolude hulka ka vaenu motiivi. See julgustaks kannatanuid nendega juhtunust rääkima, aitaks neil saada toetust ja õigluse ning motiveeriks politseid vaenukuritegusid registreerima. See omakorda annaks riigile parema pildi probleemi tõsidusest ja aitaks meil vaenuga oskuslikumalt võidelda,” ütles inimõiguste keskuse juhataja Egert Rünne.

FRA viimane aruanne „Vaenukuritegudest teatamise julgustamine: õiguskaitseorganite ja muude ametiasutuste roll” toob esile vaenukuritegudest teatamise lüngad kogu ELis.

Aruandes tuuakse välja, mida on vaja muuta, et liikuda abivajajakeskse lähenemisviisini, et kannatanud saaksid õigluse:

• Diskrimineerimise lõpetamine ja kannatanute võimestamine – ELi riigid peavad andma kannatanutele ja tunnistajatele võimaluse vaenukuritegudest teatada. Nad peavad võitlema struktuurse diskrimineerimise ja eelarvamustega politseitöös ja ühiskonnas laiemalt, mõistma vaenukuriteod hukka ning tõstma kannatanute teadlikkust oma õigustest ja saadaolevast toetusest.
• Parandada aruandlust, registreerimist ja suunamist – ELi riigid peavad vaenukuritegudest teatamist lihtsustama, näiteks võimaldades kolmandate isikute või anonüümsete teadete esitamist. Sellega peab kaasnema riiklike registreerimis- ja andmekogumissüsteemide täiustamine. Ühtne suunamine tugiteenustele ja tugisteenustelt kaitseb ning toetab kannatanuid paremini.
• Suurendada suutlikkust vaenukuritegude vastu võitlemiseks – ELi riigid peaksid pakkuma politseile praktilisi juhiseid ja koolitusi, looma spetsiaalsed vaenukuritegude üksused ja tagama struktureeritud koostöö õiguskaitseasutuste, ohvriabi- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste vahel.

Miljonid inimesed kogu Euroopa Liidus kogevad vaenust põhjustatud vägivalda ja ahistamist. Selle põhjuseks võib olla nende etniline või rändetaust, nahavärv, religioon, sugu, seksuaalne sättumus või puue.

FRA eelnevad uuringud sisserändajate ja etniliste vähemuste, juutide, LGBTI-inimeste ning romade ja rändajate kohta on näidanud nende rühmade diskrimineerimist ja vägivalla ulatust Euroopas. FRA hiljutine põhiõiguste aruanne toob välja, et mõned vähemusrühmad kogevad kaks korda rohkem vägivalda kui inimesed üldiselt. Kuni 9 inimest 10st ei teata rünnakust. Enamik arvab, et sellest ei muutu midagi, teatamine on liiga keeruline või nad ei usalda politseid.

Vaata lisaks:

• Mida teha, kui näed pealt vaenu või oled ise kannatanu?
• Kuidas aidata vaenukuriteos kannatanut? Eesti Inimõiguste Keskus koos partneritega paljudest Euroopa riikidest on välja töötanud korrakaitsjatele ja tugispetsialistidele mõeldud koolitusprogrammi tööriistakasti koos õppevideotega, kuidas vaenukuriteo kannatanutega hoolivalt ja mõistvalt suhelda.