Keskuse pagulasvaldkonna kaasus muutis PPA ja kohtu praktikat

Mariliis Toomiste kirjutab värskeimas kohtute aastaraamatus, et viis riigikohtu eelmise aasta lahendit mõjutavad oluliselt, kuidas tulevikus välis­maa­laste Eestis viibimise õigusega seotud vaidlusi lahendatakse. Üks neist on Eesti Inimõiguste Keskuse pagulasvaldkonna strateegiline kaasus, mis jõudis riigikohtuni ja lõi olulise pretsedendi.

Keskus esindas kohtus LGBT-kogukonda kuuluvat ugandalast, keda politsei- ja piirivalveamet ei pidanud rahvusvahelise kaitse vääriliseks. Ugandas on homoseksuaalsus karistatav kuni eluaegse vangistusega, kuid PPA ei uskunud kaebaja väiteid homoseksuaalsuse ja tagakiusu kohta. Haldus­kohtus küll võitsime, kuid ringkonnakohus ei pidanud selgitusi ja esitatud tõendeid piisavaks. Riigikohus aga leidis, et PPA ei olnud seaduseid korrektselt järginud ega ringkonnakohus oma tööd õigesti teinud ning saatis vaidluse tagasi ringkonnakohtusse, kus ugandalane sai viimaks positiivse otsuse.

“Riigikohtu halduskolleegium selgitas põhjalikult lahti, tuginedes tegelikult juba olemasolevatele seadustele, kuidas rahvusvahelise kaitse taot­leja seksuaalse sättumuse kohta tõendeid koguma ja neid hindama peaks,” rääkis keskuse pagulasvaldkonna jurist Markus Hallang.

Euroopa Liidu kohtu praktikale toetudes rõhutas riigikohus järgmiste asjaolude olulisust:
  • tuleb austada inimese era- ja perekonnaelu puutumatust, ka seksuaalse sättu­muse hindamisel tuleb järgida inimese põhiõigusi;
  • ettevaatlik tuleb olla stereotüüpidel tuginevate lähenemiste ja järeldustega, mis ei arvesta rahvusvahelise kaitse taotleja individuaalset olukorda ja kultuurilisi eripärasid;
  • rahvusvahelise kaitse asjades tuleb tõsiselt kaaluda istungite korraldamist, et saada taotleja usaldusväärsusest vahetu mulje.

Lisaks meenutas riigikohus, et inimesel, kelle seksuaalne sättumus on koduriigis karistatav, on õigus selle alusel rahvusvahelist kaitset taotleda ja tema tagakiusukartust tuleb hinnata sellesse sotsiaalsesse gruppi kuuluvust arvestades.

“See on tulevikus sarnaste kaasuste jaoks väga oluline, kuna riigikohtu otsusel on väga palju kaalu. Praktikas on see otsus juba muutnud nii palju, et kui kaasus puudutab inimese usaldusväärsust, siis ka ringkonnakohtus korraldatakse tavaistungeid, samas kui enne oli tavaks kirjalik menetlus,” ütles Hallang.

Keskuse strateegilise hagelemise kaasuste üheks eesmärgiks on muuta varjupaigamenetlus tõhusamaks ja õiglasemaks. Meie jaoks on tähtis, et ühe inimese kohtuteega saaksime lahendada inimõiguste valdkonna suuremat probleemi ja aidata paljusid.

Inimõiguste keskus kiidab riigikohut õiglase töö ja olulistele detailidele tähelepanu juhtimise eest!

 

Loe lisaks!

Jaanuaris ilmus Ekspressis selle kaasuse kohta ka artikkel “Eesti politsei aafriklasele: Me ei usu, et olete gei. Tõendage seda!”

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#inimoigused-eestis #pagulased #strateegiline-hagelemine
Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.