Hiljuti on Õhtulehes ilmunud kaks artiklit* nigeerlasest Abioyest, keda inimõiguste keskus kohtus esindab. Nimelt ei pea politsei- ja piirivalveamet teda rahvusvahelise kaitse vääriliseks ning tahab nigeerlast riigist välja saata.
Abioye on pärit radikaalsest islamiperest, kuid ise pöördunud kristlusesse. Pärast usuvahetust hakkas terroriorganisatsiooni Boko Haram kuuluv onu Abioye peret taga kiusama, mis päädis sellega, et tänaseks on mitmed nigeerlase pereliikmed, lähedased ja tuttavad tapetud ning Abioyet ennastki on korduvalt rünnatud.
Abioye põgenes Nigeeriast ja palus Eesti riigilt kaitset, kuna tema elu on ohus. “Arvasin, et Eesti on turvaline ja sobib mulle. Kõik mida ma soovisin, oli rahu ja võimalus elada oma usus,” rääkis Tallinnas kinnipidamiskeskuses asuv Abioye Õhtulehele. PPA tema Nigeeriast põgenemise võikaid põhjuseid ei usu ja arvab, et varjupaigataotleja lihtsalt valetab.
Keskuse pagulasvaldkonna jurist Uljana Ponomarjova aga kinnitab, et on hulk Nigeeriast hangitud tõendeid, mis näitavad, et Abioye räägib tõtt. Inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna juristid teevad eelnevalt põhjaliku uurimistöö ja valivad hoolikalt, keda esindada. Neid varjupaigataotlejaid, kes oma tausta kohta valetavad, me kohtus ei kaitse. “Iga varjupaigataotleja lugu on unikaalne ja ütluste hindamisel tuleb vältida stereotüüpidest lähtumist. Seda enam, et varjupaigataotlejad on turvalisse riiki jõudes tihti haavatavad ja vajavad läbielatu tõttu psühholoogilist tuge, stabiilsust ja turvalist keskkonda,” rääkis Ponomarjova.
Ka kohus leidis, et suur osa Abioye jutust on usutav. Keskuse juhataja Egert Rünne rääkis Õhtulehele, et kohus tühistab suurema osa PPA varjupaiga andmisest keeldumise otsustest, mis inimõiguste keskuse varjupaigataotlejate kaitsmiseks kohtusse on viinud. “See näitab, et on mingi üldisem probleem, mis pole seotud pelgalt ühe või kahe juhtumiga,” ütles Rünne ajakirjanikule.
Ta selgitas, et PPA ametnikud kalduvad eeldama, et varjupaigataotleja valetab ja see probleem peegeldab Eesti riigi üldist karmi pagulaspoliitikat. “Taotleja on pidanud elama kodumaal läbi palju halba ja on südametu hakata kohe eeldama, et kõik, mis ta räägib, on vale. Kui inimene väärib kaitset, siis tuleks talle seda anda,” on Rünne kindel.
Inimõiguste keskus on seisukohal, et kui on väiksemgi kahtlus, et inimese elu võib kodumaale tagasi saates sattuda ohtu, tuleb talle anda rahvusvaheline kaitse. Keskus on pagulaste ja varjupaigataotlejate õiguste eest seisnud asutamisest alates. Teeme koostööd ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga (UNHCR) ja nõustame aastas üle seitsmekümne varjupaigataotleja. Kohtusse läheme neist kümnekonnaga ja Abioye kaasus on üks neist. Selliste strateegilise hagelemise kaasuste üheks eesmärgiks on muuta varjupaigamenetlus tõhusamaks ja õiglasemaks.
* 13. mail VARJUPAIKA PALUVA NIGEERLASE USKUMATU LUGU: terroristist onu raiub mu lähedaste päid, aga Eesti võimud ei usu midagi!
17. mail RIIK KUPATAB PAGULASED KOJU TAGASI: inimõiguslaste hinnangul eeldab politsei, et varjupaigataotleja valetab
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan