Keskuse vastus ministrile – eapiiri on vaja tõsta 16. eluaastani

Arvamuse andmine eapiiri arutelusse

Lugupeetud justiitsminister Maris Lauri

16. aprill 2021

Täname, et küsisite Eesti Inimõiguste Keskuselt arvamust. Tegemist on äärmiselt keerulise ja inimväärikust puudutava teemaga ning me tervitame arutelu algatamist. Samas rõhutame, et üksnes seaduste muutmisele panustamine ei vii loodetud tulemusteni, seda ka eapiiri muutmise puhul. See on esimene samm, aga väärkohtlemise ennetamine nõuab mitmekülgset lähenemist ja läbimõeldud erinevate ühiskonnagruppide teavitamist, nõustamist ning seksuaalhariduse pakkumist.

1.1 Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmine

  • Eesti Inimõiguste Keskus leiab, et vajalik on tõsta seksuaalse enesemääramise eapiir 16. eluaastani.

Madalaim seksuaalse enesemääramise eapiir on Euroopa Liidu riikide hulgas 14 aastat, mis on kehtestatud seitsmes liikmesriigis: Austrias, Bulgaarias, Eestis, Saksamaal, Ungaris, Itaalias ja Portugalis. Enamikes liikmesriikides on eapiir 15–16 eluaastat ja Eesti naaberriikides on eapiir 16. Leiame, et samas piirkonnas asuvate riikide eapiir võiks olla samalaadne, et välistada näiteks laste seksuaalset väärkohtlemist naaberriikide kodanike poolt.

Tuletama meelde, et riigi ülesanne on teha kõik, et haavatavad rühmad, sealhulgas lapsed, oleksid kaitstud. Seega toetame nii võrdse kohtlemise võrgustiku kui ka seksuaaltervise liidu poolt kujundatud seisukohta, et eapiir 14 eluaastat on liiga madal ja suurendab ohtu laste seksuaalseks väärkohtlemiseks täiskasvanute poolt.

2.2 Erandlik vanusevahe alaealiste ja noorte täiskasvanute omavahelistes suhetes

  • Eesti Inimõiguste Keskus toetab pakutud variantidest, et eapiiri tõstmisel 16. eluaastani, oleks konsensuslik suhe lubatud kuni viieaastase vanusevahe korral.

Leiame, et noorte täiskasvanute omavaheliste seksuaalsuhete karistamine ei ole õigustatud ja oleks vastuolus tänapäevaste vaadetega seksuaalsele enesemääramisele. Seega peaks noorte seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise puhul olema sisse viidud erandid. Eranditena võiks arvesse võtta juba ühiskonnas väljakujunenud eapiiranguid 16 ja 21 eluaastat.

3.1 Kehtiva arusaamisvõime piiri muutmine

  • Eesti Inimõiguste Keskus on seisukohal, et seksuaalkuritegude puhul tuleb muuta kehtivat arusaamisvõime piiri 12. eluaastani.

Noori valmistatakse nii hariduses kui ka tervise mõttes ette seksuaalelu alustamiseks 12. eluaasta lähedal. Näiteks haigekassa andmetel tehakse emakakaelavähki ennetavat vaktsineerimist 12-aastastele tüdrukutele. Samuti suureneb selleks ajaks laste teadlikkus teemast, kuna õppekavasse on sisse viidud inimeseõpetuse tunnid.

3.2 10–17aastaste omavahelisi seksuaalsuhte karistusõiguslik reguleerimine

  • Eesti Inimõiguste Keskus on seisukohal, et arusaamisiga peab tõstma 12. eluaastani. Keskus ei toeta 12–17aastaste omavaheliste konsensuslike seksuaalsuhete karistusõiguslikku reguleerimist.

Noortele peab jääma oma seksuaalse enesemääratlemise vabadus ja ülereguleerimine pole vajalik – see riivaks lapse õigusi. Toetama Lastekaitse Liidu seisukohta, et alaealiste omavaheliste suhete puhul, kui tegemist on noorema kui 14aastasega, tuleks tegeleda lapse märkamise ja nõustamisega.

Egert Rünne
juhataja

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#inimoigused-eestis
Ostukorv
  • Ostukorv on tühi.