Neljapäeval, 25. märtsil toimub ÜRO inimõiguste nõukogus Eesti kolmanda korralise inimõiguste ülevaatuse eelistung, kus videosilla vahendusel tutvustavad Eesti valitsusvälised organisatsioonid teistele maailma riikidele siinseid inimõiguste olukorra kitsaskohti. Ürituse eesmärk on kindlustada, et välisriigid oleksid lisaks Eesti riiklikule aruandele kursis ka õiguskantsleri ja vabaühenduste seisukohtadega ning saaksid 4. mail toimuval ülevaatusel küsida Eestilt asjakohaseid küsimusi ja anda konstruktiivset tagasisidet ning läbimõeldud soovitusi.
Võrdse kohtlemise võrgustikku esindab kohtumisel ÜRO-le esitatud variraporti koostaja Kadi Viik. Oma pöördumises keskendub ta diskrimineerimise ja vaenuga seotud probleemidele.
Võrdse kohtlemise seadus ei taga kõigile inimestele võrdset kaitset
Diskrimineerimise puhul on peamised murekohad eri rühmade ebavõrdne kaitse ja õigusaktide nõrk rakendamine. Kui põhiseadus keelab diskrimineerimise üldiselt, siis valdkondlikud seadused pakuvad erinevat kaitset sõltuvalt diskrimineerimise alusest. Soolise, rahvuse ja nahavärvi alusel diskrimineerimine on keelatud peaaegu igas eluvaldkonnas, kuid usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine on keelatud üksnes tööelus. Võrdse kohtlemise seadus ei paku neile inimrühmadele kaitset näiteks eluaseme, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse, kaubade ja teenuste valdkondades.
Mitu riiki on juba varasemalt soovitanud Eestil tugevdada oma jõupingutusi diskrimineerimise vastu võitlemisel. Eesti teatas inimõiguste ülevaatuse vahearuandes, et on algatanud võrdse kohtlemise seaduse muutmise, kuid seni pole edusamme tehtud.
Võrdse kohtlemise võrgustik rõhutab, et võrdse kohtlemise seadust tuleb muuta, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades kõikide aluste puhul. Samuti tuleb rakendada kehtivaid diskrimineerimisvastaseid õigusakte.
Vaenuga tuleb tõsisemalt võidelda
Hetkel puudub Eestis vaenukuritegude keelustamiseks või määratlemiseks konkreetne seadus ja vaenu motiivi ei loeta raskendavaks asjaoluks. Vaenust motiveeritud kuritegusid uuritakse ja karistuse kohaldamise põhimõtted tulevad karistusseadustiku üldosast. Kuigi karistusseadustik keelab vaenu õhutamise, kasutatakse tegelikkuses seda sätet harva, kuna sõnastuse põhjal on karistatav üksnes selline vaenu õhutamine, mis ohustab inimese elu, tervist või vara.
Mitmed riigid soovitasid Eestil viimase inimõiguste ülevaatuse ajal võidelda vaenukõne, vaenu õhutamise ja vaenukuritegudega. Kuigi Eesti teatas riiklikus vahearuandes, et nende soovituste rakendamine on pooleli, pole midagi juhtunud.
Võrdse kohtlemise võrgustik toob variraportis välja soovitustena kriminaliseerida vaenukõne, võtta kasutusele karistusseadustiku sätted, mis muudaksid vaenumotiivi kuriteo raskendavaks asjaoluks ja tõhusalt võidelda vaenu õhutamise vastu, olenemata sellest, kas inimese elu, tervis või vara on ohus.
4. mail ootab Eestit ÜRO inimõiguste nõukogus ees järjekorras kolmas korraline ülevaatus. Ülevaatusel hindavad maailma riigid tööd, mida Eesti on viimase 5 aasta jooksul teinud inimõiguste tagamiseks, ja jagavad soovitusi, kuidas riik saaks veel paremini rahva õigusi kaitsta. Oktoobris esitas võrdse kohtlemise võrgustik ÜRO-le ülevaatuse jaoks variraporti, mis on täismahus avalik nii eesti- kui ingliskeelsena.
Võrdse kohtlemise võrgustiku projekti VÕIVIK rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mille operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan