Rahvusvahelised lepingud aitavad tagada inimõiguste kaitse

Reedel toimus Arvamusfestivalil inimõiguste keskuse arutelu “Rahvusvahelised kohustused: kas kasulikud ka mulle?”, mida modereeris Ahto Lobjakas. Paneelis osalesid Juta Saarevet, Kelly Grossthal ja Kristi Raik. Keskuse jurist Uljana tegi arutelust kokkuvõtte.

Kas rahvusvaheliste lepingute eesmärk on kaitsta iga Eesti inimese elu, õigusi ja heaolu või on need vaid tühised kohustused, mida ilmtingimata täitma ei pea? Milline on rahvusvaheliste lepingute ja kohustuste mõju meie ühiskonnale ning otsene kasu Eesti inimesele? Kas rahvusvahelised inimõiguste institutsioonid on oma aja ära elanud või olulised ka tulevikus?

Aruteluringis osalejad jõudsid veendumusele, et rahvusvahelised lepingud on vajalikud, pannes paika riigi tulevikusuunised ja miinimumnõuded kõikide inimeste kaitseks ning luues mehhanisme riikide olukorra objektiivseks hindamiseks. Üheks näiteks on ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, mis on suuremas osas tulevikku vaatav juba oma olemusest ning täidab tugisamba funktsiooni, mis on vabaduse, õigluse ja üleüldise rahu aluseks.

Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine kohustab riike lepinguid täitma. Vastasel juhul järgneb ühiskondlik ja rahvusvaheline surve kohustustest kinni pidada. Olukorras, kus riik ei ole ratifitseerinud rahvusvahelisi lepinguid, puudub õiguslik alus survestada riiki inimõigusi kaitsma.

Eesti puuetega inimeste olukord on märkimisväärselt paranenud pärast seda, kui riigikogu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseeris, sõnas paneelis osalev Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Juta Saarevet.

Keskuse strateegilise hagelemise ekspert Kelly Grossthal sõnas, et Eesti on allkirjastanud mitmeid rahvusvahelisi lepinguid, nii ÜRO kui ka Euroopa Liidu tasandil. Neist lähtuvalt on inimestel võimalik oma õigusi kaitsta mitte ainult rahvusvahelistes institutsioonides, nagu Euroopa Liidu Kohus või Euroopa Inimõiguste Kohus, vaid ka Eesti kohtutes. Ka paljud inimõiguste kaitsjad ja juristid viitavad oma praktikas nendele rahvusvahelistele lepingutele.

Inimõigused ei ole ainult vähemuste õigused, vaid meie kõigi õigused. Paneelis osalenud Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik rääkis, et viimaste aastate jooksul on toimunud maailmas mitmeid muudatusi, mis panevad löögi alla rahvusvahelised inimõiguste institutsioonid. Inimõigused üle maailma on demokraatia vähikäigu pärast ohus. Näiteks õigus vabadele valimistele ja õiglasele kohtupidamisele ning õigus rahumeelselt oma meelt avaldada, kartmata samas kinnipidamist või piinamist, ei pruugi tulevikus olla enam nii enesestmõistetavad.

Vaata arutelu järele!

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#inimoigused #uro-inimoiguste-ulevaade