ELi põhiõiguste aruanne: migrantide surm, laste vaesus ja tehisintellekti ohud

Kasvav sallimatus ja rünnakud inimeste põhiõiguste vastu õõnestavad jätkuvalt aastate jooksul saavutatud märkimisväärset edu, leiab Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) 2020. aasta põhiõiguste aruandest. Aruanne kajastab inimõiguste kaitse arengut ja puudujääke Euroopa Liidus viimase aasta jooksul. Selle fookusosas tuuakse välja, kuidas ELi põhiõiguste harta on muutunud nähtavaks ja rajanud uue põhiõiguste kultuuri ELi tasandil. Kuid riikide tasandil on teadlikkus hartast ja selle kasutamine piiratud, ehkki harta on õiguslikult siduv juba kümme aastat.

Eesti inimõiguste valdkonna arenguid uuris ja sellekohase sisendi andis FRA-le inimõiguste keskus. Sel aastal esmakordselt avaldas FRA lisaks üldisele aruandele ka riikide-põhised raportid. Ingliskeelse aruande Eesti kohta leiab siit.

Aruandes tuvastatud probleemkohad hõlmavad järgmisi punkte:

  • Põhiõiguste austamine piiridel oli endiselt üks peamisi inimõiguste väljakutseid ELis. Migrandid surid merel ja seisid silmitsi vägivalla ning tagasisaatmisega maismaapiiridel. Mõned liikmesriigid ähvardasid humanitaarabi pakkuvaid päästepaate. Teistes riikides kogesid migrandid jätkuvalt kodutust. Samuti suurenes laste kinnipidamine, sealhulgas saatjata laste kinnipidamine. FRA rõhutab, et liikmesriigid peavad koheselt lõpetama sellised põhiõiguste rikkumised ja töötama välja tõhusad meetmed laste, eriti saatjata laste õiguste kaitseks.
  • Laste vaesuse määr ELis vähenes väiksel määral, kuid igal neljandal lapsel on vaesusrisk. See tähendab, et lapsed kannatavad endiselt nälga ja elavad halbades tingimustes, kus nende tervis ning haridus kannatavad. Välismaiste vanematega lastest on riskirühmas neli last kümnest. Üksikvanematega laste puhul on vaesusriskis üks laps kolmest. FRA soovitab ELil välja töötada lastegarantii algatus, milles on selged eesmärgid ja piisavad rahalised vahendid laste vaesuse vähendamiseks.
  • Valitsused ja ettevõtted kiirustavad omaks võtma tehisintellekti potentsiaalseid eeliseid. Eetika ja põhiõigustega seotud kaalutlused kujunevad tasapisi Euroopa Komisjoni ning Euroopa Nõukogu suuniste ja õigusaktide kaudu. EL ja selle liikmesriigid peaksid tagama, et tulevased eeskirjad sisaldaksid põhjalikke ja läbipaistvaid põhiõiguste mõjuhinnanguid koos sõltumatute järelevalveasutustega.

“Eesti on Euroopa Liidu punane latern, kuna pole endiselt  oma õigusesse üle võtnud raamotsust 2008/913/JHA – Eesti karistusseadustik ei hõlma vaenukuritegu konkreetse kuriteo liigina ega too vaenumotiivi välja raskendava asjaoluna. Puuduolev seadusandlus raskendab ohvrite märkamist ja abistamist,” ütles inimõiguste keskuse juhataja Egert Rünne. “Seetõttu on raskendatud inimeste turvalisuse tagamine,” lisas ta.

Aruandes võetakse kokku ja analüüsitakse peamisi inimõiguste arenguid Euroopa Liidus 2019. aasta jooksul. Aruanne sisaldab soovitusi, mis puudutavad ELi põhiõiguste hartat ja selle kasutamist liikmesriikides; võrdsust ja mittediskrimineerimist; rassismi ja sellega seotud sallimatust; romade kaasamist; varjupaiga- ja rändeteemat; infoühiskonda, privaatsuts ja andmekaitset; laste õigusi; õiguskaitse kättesaadavust; ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist.

Tutvu FRA aastaaruandega.

Annetades toetad inimõigusi!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse! Ka väikesel summal on kaal, kui suure südamega inimesi on hulganisti.

Annetan
#inimoigused