Mitmekesisuse edendamist võidakse mõnes organisatsioonis näha kui hea aja teemat, ent paljud juhtimiseksperdid üle maailma rõhutavad, et kriis – muutuste aeg – on arengukoht ning tark juht vaatab asju pikemas perspektiivis. Ka kõik mitmekesisuse ja kaasatuse (Diversity & Inclusion, D&I) käsitlused ning eestvedajad kinnitavad kui ühest suust: see on pidev protsess, kus tulemusi näeb kuude, kui mitte aastate pärast, ning praeguses olukorras ei tohiks mingil juhul erinevuste austamist üle parda heita. Küsisime neljalt Eestis tegutsevalt mitmekesisuse ja kaasatuse edendajalt, miks mitmekesisusega arvestamine on koroonakriisis oluline ja mida see on valdkonnale kaasa toonud ning milline on mitmekesisuse ja kaasatuse roll nn uues normaalsuses?

Triin Üksvärav, väikeettevõtja ja märgise “Austame erinevusi” mitmekesisuse nõustaja:

Kui erivajadusega inimene saaks kergemini ületada esimese tõkke ja ei peaks minema töövestluse jaoks füüsiliselt kohale, vaid osaleks töövestlusel nt Skype´i vms kaudu, annaks see rohkematele inimestele võimaluse.

“Peamine, mida ma ise täheldanud olen ja mida on juba näha ka mitmekesisuse märgise vahehindamise tagasisidest – kindlasti muutub see, kuidas me iga päev tööd teeme. Näiteks need juhid, kes olid varem kaugtöö vastu, on nüüd aru saanud, et töö ei jäägi tegemata. Lisaks arvan, et rohkem hakatakse väikelinnadesse või maale kolima. Praeguse koroonakriisi ajal „põgenesid“ paljud pered maale ja tegid sealt kaugtööd. Nüüd on nii mõnigi hakanud kaaluma seda, kas võikski sinna päriselt kolida. Kindlasti sõltub see ka inimtüübist, sest kõigile kaugtöö ja teistest eraldatus ei sobi, kuid näiteks introvertide jaoks pole pidev suhtlus oluline ning neile sobib kodus töötamine paremini.

Muutuvad ka puudega inimeste tööle saamise võimalused, kuid siin võib suund olla nii paremuse kui ka halvemuse poole. Kui erivajadusega inimene saaks kergemini ületada esimese tõkke ja ei peaks minema töövestluse jaoks füüsiliselt kohale, vaid osaleks töövestlusel nt Skype´i vms kaudu, annaks see rohkematele inimestele võimaluse. Samas kui vabu töökohti jääb vähemaks ja töölesoovijaid on palju, võib puudega inimestel olla keerulisem ennast tõestada.

Kuna oleme koroonast mõjutatud veel pikemat aega ning endist elu niipea (kui üldse) tagasi ei saa, siis võivad koroona riskigrupis (eelkõige vanemaealised) olevad inimesed ka tööturul halvemasse olukorda sattuda.”

Mare Heinluht, Swedbank Grupi soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse juht

On oluline, et oleksime ühiskonnana solidaarsed ja ei jätaks nõrgemaid hätta või veel hullem, ei näeks käesolevas võimalust kelleltki vaip alt tõmmata – selles olukorrast saame tulla välja vaid kõik koos, sest nagu tänaseks oleme hästi mõistnud, siis igaühel on oma roll ühiskonna toimimises ja majanduses. Keegi meist pole saar keset ookeani.

“Mitmekesisus ja kaasatus on meie kompleksses maailmas jätkuvalt tähtsal kohal. Isegi kui oleme paisatud täiesti uude reaalsusesse COVID-19 kriisi näol, ei tähenda see, et inimesed on järsku rohkem standardiseeritud kui varem. Oleme ikka erinevad, oma erinevate vajaduste, olukordade ja reaalsustega.

On selge, et antud olukord mõjutab inimesi erinevalt ja iga nn mitmekesisuse grupp kogeb erinevaid väljakutseid. Üks-suurus-kõigile lahendused ei tule tagasi. On oluline, et oleksime ühiskonnana solidaarsed ja ei jätaks nõrgemaid hätta või veel hullem, ei näeks käesolevas võimalust kelleltki vaip alt tõmmata – selles olukorrast saame tulla välja vaid kõik koos, sest nagu tänaseks oleme hästi mõistnud, siis igaühel on oma roll ühiskonna toimimises ja majanduses. Keegi meist pole saar keset ookeani.

Kommunikatsiooni aspektist on kaasamine ülioluline – nii riigi kui näiteks ettevõtte tasandil. Sellises olukorras on oluline tagada, et info jõuaks kõigini – töötajateni, kes ei räägi või ei mõista täielikult riigikeelt; lapsehoolduspuhkusel olevate töötajateni, kes on hirmul oma töökoha saatuse pärast; kodus või välisriikides viibivate töötajateni – mis võib tähendada tavapärase praktika ringivaatamist ja ekstra pingutusi. Inimesed võivad sattuda olukorda, kus nende tavapärane tugivõrgustik ei ole enam kättesaadav (25% ELi elanikest vajab toimetulekuks mingit laadi lähedaste või professionaalide abi) ja võimaluse korral oleks suurepärane, kui tähelepanelik tööandja hädas inimest märkaks ja abi pakuks.”

Ivar Raav, juhtimiskoolitaja ja If kindlustuse ärikliendi müügijuht Eestis:

Kriis on kasvatanud empaatiat ja empaatia ju ongi D&I valdkonna alustala.

“Ma tahaks uskuda, et kuna praegune olukord on tingitud just nimelt inimlikkuse ja inimelu valimisest raha ees, siis mitmekesisuse ja kaasamise valdkond on see, mis võiks saada uue laine. Seejuures on oluline, et valdkonna eestvedajad organisatsioonides ja ühiskonnas momentumit õigesti ära kasutavad.

Kuigi praegune olukord on ühtpidi kaasa toonud ühiskondliku või personaalse enesesse tõmbumise kasvu, siis samas on kasvanud ka vastastikune mõistmine inimeste vahel. Ühine vaenlane alati ühendab ja üle pika aja on kogu inimkonnal üks ja sama vaenlane, mis ei ole teine inimene oma teistsugususega – saame aru, et kõik oleme ühesugused… surelikud.

Ühtpidi võiks öelda, et D&I näol on tegu nö hea aja teemadega, aga kriisist 3 sammu kaugemale nägev juht (kas see mitte polegi juhi peamine ülesanne?) saab aru, et lahendusi ettevõttele leiab ikkagi inimesi kaasates. Kaasates erinevaid vaateid, ideid ja kogemusi, mida seni buumi käigus vaja ei olnud – sai ka ilma hakkama, pidu ju käis.

Kuna inimestel on endise kiirtempos tegutsemise kõrval ehk aega olnud iseenda sisse vaadata, siis ehk hinnatakse ka iseenda ja üksteise väärtusi rohkem just inimestena, mitte vaid tarbijana – olgu see nõrgemate aitamine, veebikoosolekutel kolleegi perevajaduste mõistmine või enda prioriteetide ümberhindamine. Kriis on kasvatanud empaatiat ja empaatia ju ongi D&I valdkonna alustala.”

Piret Potisepp, Kaubandus-Tööstuskoja teenuste juht:

Mitmekesisus ja kaasatus on praegu eriti oluline, sest rasketes olukordades on ettevõtete suurim väärtus just inimestes.

“Mitmekesisus ja kaasatus on praegu eriti oluline, sest rasketes olukordades on ettevõtete suurim väärtus just inimestes. Palju on ettevõtteid, kus praegune aeg on juba kaasa toonud koondamised, mis tähendab, et töötajate seas levib palju ebakindlust. Kõigi töötajate vaates on hetkel varasemast veelgi olulisem, et neile lähenetakse just sellisel viisil, mis ärevust vähendada aitaks.

Mitmekesisuse roll on üha tähtsam ka seetõttu, et meedia on üleküllastunud karmikäelistest sõnumitest poliitikute poolt ning need jätavad paraku Eestist väikese ja tigeda riigi mulje. Avatud majandusega väikeriigina me kindlasti taolist kuvandit ei soovi ning rahvusvahelist äri arendavad ettevõtjad ei saa kuidagi sellega leppida.

Mitmekesisuse põhiolemus – see, et see toob organisatsiooni inimesi, kel väga erinev tausta ja maailmataju – aga pole muutunud. Need väärtused on praegu eriti olulised, et kriisis organisatsioon uute võimalusteni juhtida.”