Üldine sotsiaalmeedia platvormide reageerimisvõime ja ebaseadusliku vaenukõne eemaldamise määr on madal, näitab talvel projekti OpCode raames läbi viidud uuring. Samuti selgus, et jälgitud riikide – Eesti, Rumeenia, Hispaania, Slovakkia ja Poola – vahel esinevad suured erinevused.
Kõige enam ja efektiivsemalt reageeris Facebooki sotsiaalmeedia platvorm. Seda eriti raportite puhul, mis tehti Rumeenias, Eestis ja Slovakkias. Twitter ja YouTube on vaenukõne kohta tehtud teadete hindamisel kõige vähemaktiivsed.
Selge soovitus on, et sotsiaalmeedia platvorme haldavad IT ettevõtted peaksid pühendama lisaressursse vaenukõne seireks ja vähendamiseks, seda eriti maades, kus sotsiaal-poliitiline kontekst julgustab radikaalseid ja ekstreemseid vaateid.
Uuringu tulemused
Kokku esitasid projektipartnerid 302 teadet potentsiaalselt kahjustava ja ebaseadusliku sisu kohta. Ligi 67% raportitest (201 raportit) esitati Facebookis. Üksnes 56% kõikidest tehtud teadetest (168 raportit) said sotsiaalmeedia platvormidelt selge vastuse sisu eemaldamise või mitte-eemaldamise kohta. 155 teate puhul tuli vastus 24 tunni jooksul.
Sotsiaalmeedia platvormid eemaldasid 81% (136 raportit) läbi vaadatud sisust. Facebook oli siinkohal enim reageeriv platvorm: 136st juhtumist 134 eemaldas Facebook. Vastupidiselt aga on Twitteril ja Youtube’il vähene või puudulik huvi hinnata vaenukõne puudutavaid raporteid.
Kõige vähem reageerisid sotsiaalmeedia platvormid Hispaanias ja Poolas. Poolas ei vaadanud platvormid läbi koguni 80 teadet 100st.
Vaenukõne suunatud riigiti erinevate vähemuste vastu
Eestis puudutas vaenukõne sisu poolest enim üleskutseid vägivallale pagulaste vastu ja seksuaalvähemuste ning pagulaste õiguste piiramist. Poolas oli suurem osa antisemiitlikest kommentaaridest inimväärikust alandavad ja juute stereotüpiseerivad, seksuaalvähemuste puhul oli enim üleskutseid nende õiguste piiramiseks. Rumeenias kutsusid vaenusõnumid enamasti üles romade mõrvamisele ja hävitamisele. Slovakkias keskendusid romasid ja pagulasi puudutavad vaenukommentaarid inimväärikuse alandamisele ning levinud olid ka üleskutseid nende kahe grupi hävitamiseks. Hispaanias oli vaenukõne sisult eelkõige võõravaen teiste rahvaste suhtes.
Riigipõhised väljakutsed
Eestis ei pakkunud monitooring erilisi väljakutseid ja see vastas juba varem teadaolevale olukorrale. Facebook eemaldab jätkuvalt enamiku ebaseaduslikust sisust ja vastab teadetele kiirelt ning sõnastav vaenukõne mõiste tunduvalt laiemalt kui Eesti karistusseadustik. Teised sotsiaalmeedia platvormid reageerivad aeglasemalt ja ka vaenukõne eemaldamise numbrid on madalamad.
Poola puhul on suurimaks väljakutseks veenda sotsiaalmeedia ettevõtteid nagu Facebook, Twitter ja YouTube reageerima tehtud teadetele ning seejärel eemaldama ebaseadusliku ja vaenu õhutava sisu. Enamik raporteeritud juhtumeid jäid vastuseta ja sisu ei eemaldatud. Kui need IT ettevõtted hakkavad reageerima korralikult, on sel suur mõju online-vaenu leviku tõkestamisele.
Rumeenias ei pakkunud käesolev monitooring erilisi väljakutseid, sotsiaalmeedia ettevõtted vastasid teadetele ja enamik raporteeritud sisust eemaldati nende poolt. Siiski väärib märkimist, et YouTube ei ole veel loonud suhtlussüsteemi, mis hoiaks ebaseaduslikust sisust teatajat kursis raportite menetlusprotsessiga.
Slovakkia monitooringu käigus ei esinenud erilisi väljakutseid ja enamus raporteeritud ebaseaduslikust sisust eemaldati, enim Facebookis. Teistel platvormidel on reageerimine ja ebaseadusliku sisu eemaldamine oluliselt tagasihoidlikum. Twitterit kasutavad Slovakkias peamiselt poliitikud, ajakirjanikud ja kunstnikud ning selles keskkonnas esineb vaenu vähem. Sama on Instragrammiga, mida kasutatakse peamiselt isiklike fotode jagamiseks.
Hispaania monitooringu jooksul ilmnes probleeme sellise sisu leidmisel, mis vastaks selgelt Hispaania kriminaalseadustiku vaenu õhutamise sätetele. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et vaenukõne mõiste sõnastamise üle on peetud aastaid avalikku debatti. Hispaanias toimib vaenukuritegusid menetlevate prokuröride võrgustik, mis võrdlemisi jäiga karistusõigusliku küsimusega ka tegeleb. Hispaania puhul väärib eraldi märkimist, et kurjategijad on kohandanud oma narratiive vastavalt õiguslikule olukorrale, kasutades teatud semantilisi võtteid, et pääseda vastutusest.
Eesmärk kontrollida, kas järgitakse vaenukõne eemaldamise põhimõtteid
Projekti OpCode partnerid viisid 20. jaanuarist 29. veebruarini läbi esimese omalaadse sotsiaalmeedia monitooringu, mille keskmes oli ebaseadusliku vaenukõne eemaldamise jälgimine. Üleeuroopalise harjutuse eesmärk oli saada kinnitust, kas sotsiaalmeedia platvormid ka tegelikkuses järgivad lubatud vaenukõne eemaldamise põhimõtteid. Nimelt leppis Euroopa Komisjon internetis leviva ebaseadusliku vaenukõne ennetamiseks ja selle leviku vastu võitlemiseks 2016. aasta mais kokku Facebooki, Microsofti, Twitteri ja YouTube’iga ebaseadusliku vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendis. Muuhulgas peaks see kokkulepe tagama tõhusa süsteemi ebaseaduslikust vaenukõnest teavitamiseks sotsiaalmeedia platvormidel.
Euroopa Komisjon jälgib ka ise tegevusjuhendi täitmist ametlike kontrollharjutuste kaudu. OpCode projekti raames tehtud monitooringu eesmärk oli saada ülevaade üksnes kodanikuühiskonna vaatest. Monitooringus osalesid vabaühendused Rumeeniast, Hispaaniast, Slovakkiast, Eestist ja Poolast.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan