Keskuse ja pagulasabi ühispöördumine õiguskomisjoni poole

Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti Pagulasabi arvamus abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu 170 SE kohta

Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti Pagulasabi mõistavad hukka nn kobareelnõu 170 SE raames tehtud ettepaneku, et rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamine oleks teatud olukordades lubatud ilma kohtupoolse põhjenduseta. Kobareelnõu näeb ette, et kui kohtule on esitatud “erakordselt suur arv” rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise taotlusi, “võib kohus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata” ning põhjendusi esitatakse vaid siis, kui otsus kaevatakse edasi. Sisuliselt tähendab see massilise kinnipidamise lubamist ilma kohtuliku põhjendatud loata täpselt määratlemata olukordades, kui taotluste arv on suur.

Juhime tähelepanu, et:

  1. 1)  kuigi eelnõu näeb ette, et vaidlustamise jaoks esitab kohus kinnipidamisotsuse põhjendava osa “esimesel võimalusel”, on see määratlemata ajatermin, mis võib pikendada vaidlustamisprotsessi ja seega tekitada pikemaid õigustamatuid kinnipidamisi;
  2. 2)  antud säte on eelnõu seletuskirja järgi planeeritud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra puhuks, mitte epideemiast põhjustatud eriolukorra puhuks, samas kui eelnõus ettenähtud muudatus sellist kitsendust ei tee;
  3. 3)  WHO, ICRC, Euroopa Nõukogu ja IASC on rõhutanud, et suletud asutustes kinnipeetavad inimesed, sh varjupaigataotlejad, kuuluvad Covid-19 nakatumise riskigruppi ning seetõttu on epideemia korral kinnipidamise korra lihtsustamine epideemia piiramise eesmärgile vastutöötav meede;
  4. 4)  puudub varjupaiga taotlejate kinnipidamist õigustav põgenemisoht, kuna teise riiki lahkumine on praktiliselt võimatu;
  5. 5)  kinnipidamine ei tohiks praeguses olukorras väljasaadetavate puhul lubatav olla, kuna väljasaatmine on suletud piiride ja lennuühenduste puudumise tõttu perspektiivitu.

Kinnipidamise asemel peaks riik laialdasemalt kasutusele võtma alternatiivid nagu näiteks viibimine kindlaksmääratud elukohas, mis on tõenduspõhiselt efektiivsemad, odavamad ja viiruse leviku riski minimeerivad lahendused võrreldes inimeste massilise kinnipidamisega.

Riikidel on õigus reguleerida rännet, kuid igal juhul tuleb arvestada ka välismaalaste inimõigustega, ka eriolukorras. Leiame, et ülemaailmse pandeemia olukorras ei ole välismaalaste suuremahuline kinnipidamine mõistlik ega põhjendatud.

Allakirjutanud,

Eero Janson, Eesti Pagulasabi
Egert Rünne, Eesti Inimõiguste Keskus

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#inimoigused #keskus #pagulased #vordne-kohtlemine

Uudised