Üks Euroopa Liidu suuremaid saavutusi on EL põhiõiguste harta siduvaks muutumine koos Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009. Harta oli vastu võetud juba varem, aga kehtis tollal vaid sümboolselt. Nüüd juba 10 aastat on hartal sama tugev õigusmõju kui EL aluslepingutel.

EL põhiõiguste harta on moodne ja laiaulatuslik. Selles on kaitstud näiteks õigus isikupuutumatusele, õigus isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadus ja varjupaigaõigus. Eraldi pööratakse tähelepanu lapse õigustele, eakate õigustele ning puuetega inimeste integreerimisele. Hartast leiab töötajate õigusi, mh kaitse põhjendamatu vallandamise eest, õigus headele ja õiglasele töötingimustele ning laste tööjõu kasutamise keelu. Samuti kaitstakse perekondi, keskkonda ja tarbijaid. Harta sisaldab ka head haldust puudutavaid õigusi.

Harta mõju piirab siiski selle artikkel 51, mis kitsendab selle kehtivuse vaid olukordadele, kui tegutseb EL või liikmesriigid EL õiguse alusel. See tähendab, et olukordades, kus EL õigus mängus pole, ei saa hartale tugineda, mis omakorda tekitab suurt segadust nii kodanikes kui juristide seas.

Hartale pühendatud konverentsil, mille korraldasid Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Soome, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, nenditi, et harta on veel vähe kasutatud ning tundmatu, ka juristide seas. Igaüks võiks teha enam, et hartat paremini ja enam kasutada oma töös. Euroopa Kohtu president Koen Lenaerts ütles oma kõnes, et Euroopa Kohtusse jõudvatest asjadest umbes 10% puudutavad ühel või teisel viisil hartat ning kutsus kõiki üles muutma hartat kõigi jaoks reaalsuseks. Harta näitab, et EL on ennekõike demokraatiate, õiguste ja väärtuste liit.

Eestis on Euroopa Liidu põhiõiguste ameti koostatud faktilehe kohaselt hartat kasutanud mitmete kohtulahendite puhul, kuid ainus otsene viide hartale Eesti seadustest on 2016. aastal jõustunud lastekaitseseaduses. Institutsioonidest on hartale viidanud palju oma arvamustes ka õiguskantsler. Vähe viidatakse hartale Eesti-sisese õigusloome käigus, samuti ei ole teadlikkus hartast kuigi suur.

Eesti Inimõiguste Keskuse jaoks on EL põhiõiguste harta oluline juhis meie töös. EIK ei tugine oma töös vaid ühele dokumendile, vaid paljudele. Oma ulatuse ja laiuse tõttu on harta üks olulisemaid.

Kõige rohkem kuulub harta siiski EL kodanikele ja elanikele. Loodame, et järgmisel aastakümnel edeneb harta teadlikkus ja kasutamine veelgi. Oma panuse selleks saame anda kõik.