Inimõigused Eestis: kasvav sallimatus ohustab viimaste aastate mõõdukat arengut

Täna tutvustas Eesti Inimõiguste Keskus värsket inimõiguste aruannet, mis käsitleb arenguid aastatel 2018-2019. Viimase kahe aastaga on olukord Eestis inimõiguste vallas mõnevõrra paremaks läinud, ent agressiivne poliitiline retoorika ja rünnakud õigusriigi, ajakirjanduse ja erinevate vabaühenduste vastu panevad muretsema edasise pärast.

Eesti Inimõiguste Keskuse juht ja aruande toimetaja Kari Käsper sõnas, et ehkki inimõiguste olukord Eestis on paberil paranenud, on vaja inimeste õigusi paremini ka sisuliselt ellu rakendada ja varasemalt saavutatut hoida, et kõik inimesed tunneksid Eestis väärtustatuna. “Oleme alates taasiseseisvumisest läbi teinud märkimisväärse arengu, aga sallimatu retoorika levik ja aina enam domineeriv arusaam, et inimõigused on vaid enamuse õigused, panevad tuleviku pärast muretsema,” lausus Käsper.

Esimest korda aruande ajaloo jooksul tekitab muret sõna- ja väljendusvabaduse olukord, millega Eesti on varem pigem positiivselt silma paistnud. Väljendusvabadust ohustavad poliitiline surve valitsuse suhtes kriitiliste ajakirjanike suhtes, puudulik seadusandlus vaenukõne suhtes ning rünnakud institutsioonide ja kodanikuühiskonna suunal. Aruande sõnavabaduse peatüki autor Katrin Nyman-Metcalf  sõnas, et surve ajakirjanikele on murettekitav, kuna õhkkond, kus ajakirjanikud tunnevad, et peavad kasutama enesetsensuuri, on sõnavabadusele jaoks väga ohtlik.

Eelnevate aastate soovitustest on paljud tegelikkuseks saanud: kavas on kaotada ebatõhus ja kohatult piirav valimiste eelse välireklaami keeld ning õiguskantslerist on saanud seadusjärgne inimõiguste eestkostja Eestis, kes teostab järelevalvet ka puuetega inimeste õiguste üle. Samas on mitmeid valdkondi, kus ekspertide korduvalt rõhutatud soovitused pole tegudeni jõudnud. Näiteks tuleks lõpetada inimeste sideandmete pikaajaline põhjuseta säilitamine, tagada vangidele võimalus valimistel osaleda, vaadata üle vaenukõnet puudutavad seadused, kaasata rahvusvähemusi enam poliitilisse ellu ning mitte piirata asjakohatult psühhiaatriahaiglate patsientide vabadusi.

Aruanne “Inimõigused Eestis 2020” koosneb 12 peatükist, mille autorid on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Selles käsitletakse näiteks rahvusvähemuste, pagulaste, varjupaigataotlejate ja puuetega inimeste olukorda, samuti näiteks kogunemisvabaduse, õigusmõistmise ja sõnavabaduse temaatikat. Aruande koostamist ja väljaandmist toetasid Inimõiguste Keskuse annetajad, Swedbank ja ADM Interactive.

Loe aruande kokkuvõtet.

Loe aruannet täismahus.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#inimoigused-eestis #inimoiguste-aruanne

Uudised